15. augustil on rukkimaarjapäev ehk Maarja taevassevõtmise püha

Neitsi Maarja uinumise püha ehk rukkimaarjapäev tähistab Jeesuse ema Maarja surmapäeva. Maarja sünnipäev on 8. septembril.

Kuna ristil andis Jeesus oma ema jünger Johannese hoole alla ja Johannesest sai hiljem Efesose piiskop, siis on oletatud, et ka Maarja veetis oma elu viimased aastad Efesoses (asub tänapäeva Türgi alal).

Nimetatud püha on ilmselt alguse saanud V või VI sajandil idakirikust. On teada, et VI sajandil, keiser Mauriciuse ajal oli see päev Bütsantsis ametlik püha. Rukkimaarjapäeva tuntakse õigeusu kirikus Jumalasünnitaja uinumise pühana ning selle sündmuse mälestuseks on pühitsetud palju õigeusu kirikuid ja kloostreid.

Maarja taevassevõtmine, mida on väga palju
kujutatud keskaegses kunstis, põhineb kiriklikul pärimusel. Kolm päeva enne surma saanud Maarja inglilt sellekohase ilmutuse. Maarja kutsunud kõik apostlid veel kord kokku, et jätta nendega hüvasti. Apostlid, kelle hulgast puudunud Toomas, matsid Maarja Ketsemani aeda Jeruusalemmas.

Kui kolm päeva hiljem reisilt saabunud Tooma jaoks haud avati, leiti sealt vaid surilinad. Hiljem, kui apostlid Ketsemani aias palvetasid, ilmus neile Neitsi Maarja auhiilguses ning ütles: «Rõõmustuge, sest ma olen teie juures iga päev.»

Üks lugu Maarja uinumise kohta pärineb aga meie kodumaalt. Nimelt on Vasknarva prohvet Eelija õigeusu kiriku kroonikas kirja pandud väga vana pärimus. Selle kohaselt nägi üks eestlasest karjane Kuremäel suursugust naisterahvast, kes oli ümbritsetud kiirgavast valgusest.
Kui karjus mäele lähenes, nägemus kadus, kuid ilmus taas tagasi, kui karjus oma karja juurde läks. See kordus mitmel päeval ja paljud inimesed tulid seda vaatama. Kui talupojad mäe otsa ronisid, leidsid nad sealt, kus imeline nägemus oli seisnud, ühe vana männi alt Jumalaema Uinumist kujutava ikooni.

Talumehed kinkisid ikooni Jaama küla õigeusklikele talupoegadele sõnadega: «Võtke see endale, me ei palveta pühakujude ees, teie aga palvetate.» Õigeusklikud võtsid ilmutatud ikooni tänu ja hardusega vastu ja on seda läbi sõdade ja näljahädade säilitanud tänaseni Kuremäe kloostris.

Neitsi Maarjale on pühitsetud järgmised luterlikud kirikud: Põlva, Jõelähtme, Ambla, Anseküla, Tõstamaa, Vigala, Tartu Maarja, Torma, Karula, Helme, Kursi, Paistu, Pöide, Jõelähtme, Loksa, Märjamaa, Nissi, Otepää, Rõuge, Tõstamaa ja Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkirik, Naissaare Neitsi Maarja kabel.

Kuna me armastame Eestit nimetada ka Maarjamaaks, siis võiks just rukkimaarjapäev olla meile Maarjamaa päevaks, Läänemere äärse kristlike traditsioonidega väikese rahva pidupäevaks.