1. jaanuar – uusaasta, Jeesuse nimepäev, Jumalaema Maarja püha

Luuka 2:21: „Kui kaheksa päeva sai täis ja tuli aeg lapse ümberlõikamiseks, siis pandi talle nimeks Jeesus, mille oli ütelnud ingel, enne kui laps sai ema ihusse.“ 

Iisraeli rahvas pidas kinni Vana Testamendi lepingust, mille kohaselt kõik poisslapsed lõigati ümber kaheksandal päeval. Nii ristimise kui ümberlõikamisega seoses antakse lapsele nimi. Nii on Jeesuse ümberlõikamine ka tema nimepäevaks. Lugedes jõulupühast kaheksa päeva edasi, saame 1. jaanuari, mis kiriku kalendris on Jeesuse nimepäevaks. Nimi „Jeesus” tähendab „Issand on abi, Issand päästab”.

Uue Testamendi lepingu märgiks on ristimine Isa, Poja ja Püha Vaimu nimesse. Jeesus ütles, et ristida tuleb kõik rahvad. Seda jüngrid ka tegid ristides inimesi koos nende peredega.

Aastal 153 viidi Rooma riigis aasta algus 1. jaanuarile (varem oli aasta alguseks 1. märts). Varasemat aega meenutavad veel numbritest tuletatud kuude nimed: september, oktoober, november ja detsember. Kristlastele on 1. jaanuari Jeesuse nimepäev hea meeldetuletus, et me alustame igat uut aastat Jeesuse nimel.

Jaanuari 1. päev on ka vanim Rooma kiriku maarjapäev. Aja jooksul on see kandnud erinevaid nimesid, aga selle liturgia on alati kõnelenud neitsi Maarjast kui Jumala emast. Tänapäeval peetakse sellel päeval palvepäeva maailma rahu pärast.

Me palvetame: Issand Jeesus Kristus, Sa tulid kaduvasse maailma, et anda meile igavene elu. Me alustame Sinu nimel uut aastat ja palume: kinnita meid, et võtaksime usus ja lootuses vastu selle aasta rõõmud ja raskused. Sinule olgu ülistus ja au nüüd ja igavesti.