Assessor Marko Tiitus tunnistab, et on eriolukorda nautinud

Praost Marko Tiitus

„Teadvustada oma ajalikkust ja oma võimetust sündmuste käiku kontrollida võib olla hirmutav, aga see võib olla ka ääretult vabastav,“ ütleb intervjuus ajalehele Sakala assessor Marko Tiitus. „Ei pea kõigest hingest muretsema ja millekski valmistuma, vaid võid olla vaba praeguse hetke jaoks. Tuleb elada siin ja praegu, hoida enda ümber olulisi inimesi, tegelda päris asjadega, loobuda liigsest rabelemisest, tarbimisest ja konkureerimisest nii palju, kui see on võimalik.“

Viljandi praostist ning Jaani koguduse õpetajast Marko Tiitusest ajendas artiklit kirjutama see, et Tiitus määrati ajutiselt juhtima EELK Usuteaduse Instituuti. Sakala ajakirjanik Triin Loide uuris, kas sellest võiks saada kirikuvalitsuse liikme jaoks püsivam töökoht. Tiitus selgitas, et instituudi rektori kohusetäitjaks määrati teda EELK konsistooriumi ehk kirikuvalitsuse hariduselu kureeriva assessorina ning see töö kestab instituudi rektori  korraliste valimisteni.
„Minu esmane kutsumus on ikkagi kogudust teenida,“ ütles Marko Tiitus. „Kõige rohkem naudin ma jumalateenistuste pidamist, ristimist, laulatamist ja matmist ning nendele eelnevaid või nendele järgnevaid kohtumisi inimestega. Olla tunnistajaks ja kaaslaseks inimestele nende elu kõige tähendusrikkamatel hetkedel, olgu nendeks siis sünd või surm, abiellumine või lähedase kaotus, on eriline privileeg, mida ma ei vahetaks millegi muu vastu.“ Tiitus lisas, et talle meeldib õpetada ja loenguid pidada, kuid igasugused komisjone ja muid ühiskondlikke ning üldkiriklikke ülesandeid võtab ta pigem paratamatusena, sest ühtegi valdkonda, ka mitte kirikuelu, ei saa juhtida ega arendada isolatsioonis, vaid ikka suhetes ja koostööd tehes.

Sakala ajakirjanik uuris ka, kuidas Viljandi praost kõigi oma ametite ning kohustuste jaoks energiat leiab. Marko Tiituse sõnul on selle taga hea meeskond ja toetav perekond. “Mul on väga head abilised ja kaastöölised nii koguduses, praostkonnas kui usuteaduse instituudis. Kui paljudes kogudustes on õpetaja ainus palgaline töötaja, siis sellist meeskonda nagu minul võib ainult kadestada.“ Tiitus peab oluliseks, et tal on võimalus teha kirikutööd koos perega. „Abikaasa Mirjam juhib Jaani Lastemaja, vanemad tütred mängivad jumalateenistustel pille, Elsbet Helena korraldab koguduse noortetööd. Olla vaimulik, see pole lihtsalt töö, vaid eluviis. Kuulun nende õnnelike hulka, kes saavad teha seda tööd, mis on nende kutsumus ja kirg ning mis toob ka leiva lauale.“

Loe lähemalt ajalehes Sakala 19.05.2020 ilmunud artiklist.