Esmaspäev, 16.05.2022
Olen soovitanud ja soovitan nüüdki, et me paastuksime nii: vaatame, loeme uudiseid, mis räägivad kannatustest, valust, hävingust vaid nii palju, kui palju suudame kõige selle pärast palvetada. Kui päevas üle viie minuti südamest keskendunult palvetada ei suuda, siis ei vaata ka üle viie minuti päevas uudiseid."
Ei saa vaba olla üksnes väliselt. Hirmust või vihkamisest täidetud süda on vanglaks me rinnus. Sisemine vabadus on viimselt see, ei inimene ei ripu millegi ega kellegi küljes liialt, kuid Jumala hingetõmbed temas viivad ta ühelt kohtumiselt teisele, et me kõik oleksime üks Kristuses."
Inimeseks saanud Jumal ise on kannatanud häbi ja teotust, piinarikast surma ja ühiskondlikku “tühistamist” nii oma kaasmaalaste kui roomlaste poolt, et tühistada meie patt ja surm. See on kristliku usu keskne sõnum, mille tõttu võime meie emakeeles levinud terminit uhkusega ise edasi kanda ning nimetada – ristiusk ja ristirahvas."
Kuna on paastuaeg, siis tasub meil ka endasse vaadata, lugeda pühakirja, mõtiskleda selle üle, palvetada ning teha head kaasinimestele. Üks pühak on öelnud: End parandada. Iga päev natuke. See on sinu pidev töö."
Rubriik: Vaatenurk
Urmas Viilma: Peterburi Jaani kirik on olnud Venemaa eestlaste kogukonna süda
Eesti Kontserdi otsus teatada koostöö lõppemisest Peterburi Jaani kirikuga tehti liiga rutakalt, leidis peapiiskop Urmas Viilma.
ERR: kirikupeade rahusõnum kõlab Moskva kurtidele kõrvadele
“Lisaks riigijuhtidele kutsuvad Venemaad sõda lõpetama ka kirikupead, ent kuna Vene õigeusu kiriku patriarh Kirill on üks sõja õigustajatest, siis rõhumine kristlikule ligimesearmastule on seni kõlanud kurtidele kõrvadele,” tõdeb ERR uudisteportaal artiklis,…
“Kõnetuste” saates: ärevate aegade teemad on jõudnud ka kirikujuhi töölauale
Seekordse Pereraadio saate “Kõnetused” alapealkirjaks on “Ärevad ajad”. Kirikus ja ühiskonnas toimuvat vaevad peapiiskop Urmas Viilma ja Saarte praost Anti Toplaan.
Urmas Nõmmiku inauguratsiooniloeng on järelvaadatav
“Need, kes nimetavad kirja pühakirjaks, tunnistavad tahtlikult või tahtmata ka mingit kindlat tõlgendustraditsiooni,” ütles Vana Testamendi ja semitistika professor Urmas Nõmmik 12. aprillil 2022 Tartu Ülikoolis peetud inauguratsiooniloengul.
Anne Burghardt: “Kiriku ülesandeks peaks olema suurendada hoolivust ühiskonnas.”
Kirik võiks olla see koht, mis pakub võimalusi erinevate maailmavaadetega, ka erinevate poliitiliste vaadetega inimeste kokku tulemiseks. Eesti puhul peaks kiriku rolliks olema ka tähelepanu juhtimine ühiskonna kitsaskohtadele neis teemades, mis puudutavad elu hammasrataste vahele jäänud inimesi, ütles Luterliku Maailmaliidu peasekretär Anne Burghardt.
Vaimulike mõtteid pühadest ja päevasündmuste tähendusest kristlastele
Intervjuudest koorub välja nii mõnigi tavaarusaamadest lahknev vaatenurk. Vaimulikud julgustasid pühakirja ajatule tarkusele toetudes asjade tõelisse tähendusse süvenema ning endas rahu leidma.
Ove Sander: valu ja traagika vahetu kogemine võiks meid juhatada ülestõusmise rõõmu kirkusele
„Selle püha sõnum ja lootus on alati samad: Kristus on üles tõusnud, surm on võidetud ja meile kõigile on Temas igavene elu kingitud. Aga ikka tuleb selles kaasa aeg ja olukord, kus me parasjagu viibime,“ ütles Nõmme Rahu koguduse õpetaja, EELK Usuteaduse Instituudi rektor Ove Sander.
Urmas Viilma: kolm kurjategijat Kolgatal
Suure reede sündmused avavad või sulgevad kõigi jaoks ukse paradiisi. Küsimus on, kummale poole paradiisiust inimene tahab oma vaba tahte alusel jääda, kirjutas peapiiskop Urmas Viilma.
Toomas Paul: “Kes on inimene, et ta esitab Kõigevägevamale tingimusi?”
“Sõna ristist on totrus neile, kes hukkuvad, aga meile, kes päästetakse, on see Jumala vägi,” tuletab õpetaja Toomas Paul meelde apostel Pauluse sõnu.
Katri Aaslav-Tepandi: “Eriti sõja ajal vajame rohkem kui kunagi varem üksteise tuge ja hoidmist.”
Katri Aaslav-Tepandi keskendub oma arvamusloos sellele, kuidas võrdlemisi usuleiges Eestis hingehoiuvajadust märgata, kuidas anda põgenikele hingeabi parimal moel ja ka ise aitajana sõjauudiste taustal vaimselt vastu pidada.
