Laupäev, 01.10.2022
Mulle on alati meeldinud purjetamise ja kristliku olemuse võrdlus. Kui sul puudub usk ja sellega kaasas käivad veendumused, eetika ja moraal, siis oled kui laev merel, millel puudub kompass. Ilma kompassita ei ole võimalik leida oma asukohta reaalsuses, kaardil ja maailmas."
Uskmatu süda on nagu külm, kõva ja kuiv savikamar, millele külvates seeme sugugi idaneda ei taha. Isegi inimesed, kes Jeesust oma ihusilmaga nägid, ei tundnud teda ära lihtsalt oma uskmatuse tõttu."
Meil on kombeks tänapäeval rääkida kiirest elust, ent siiski tundub, et läbi ajaloo on vanavanemad olnud need, kellel on ülesanne ülejärgmisel põlvkonnal silma peal hoida, õpetada ja suunata. Ja olla olemas oma tingimatu armastusega."
Teistele nagu uue olemise või elumõtte leidmise andmine ei tohi meid teha uhkeks. See pole meist, vaid meile antud ülesanne. Ja seepärast ei tohi me seda ülesannet ka kunagi tagasi lükata – olla üksteisele preestriks."
Jutlus peab inimesele andma midagi, mitte käskima meid teha, mitte manitsema ja noomima. Ta ei pea olema “ajakohane”, vaid inspireeritud kõnelus, nagu ta oli tuhandeid aastaid tagasi prohvetitel. Sest ainult see annab meile midagi, annab kindluse ja kõrvaldab tõkked, mis teelt eksinut ei lase tagasi. Me saame end muuta ainult siis, kui andmise kaudu avardatakse meie piirid. Ainult nõnda võime üldse muutuda."
Vaimusaanud, toetage neid, kellel Püha Vaimu nii palju pole! Kuid, vähema Vaimuga vennad, toetage omakorda vaimusaanuid, kes on kaotanud Kristuse armastuskäsu täitmise võime! Palvetage üksteise eest!"
Meil võiks olla lihtsalt rohkem osadust üksteisega."
Kui inimesele on antud vaim haarata maailmakõiksust ja tajuda pisutki selle piiritust, ning ka hingesuurus mõistmaks oma väiksust kõige selle keskel, siis selle taipamisega kaasneb loomuldasa alandlikkus, mille üks oluline tunnus on oma piiride mõistmine."
Nii uskumatu kui see ka pole: kui arendame endas ükskõik milliseid kristlikke voorusi ja seda mitte ainult unistades või palvetades, vaid eelkõige reaalselt tegutsedes, siis arendame sellega koos ka oma võimet armastada."
Minu mõte on lihtne – hingehoid ja diakoonia on praktiline teoloogia, millest iga inimene ja kogu loodu aru saab, sest kuulutus käib tegude kaudu ning hingehoidja ja diakon (diakoonia tegija) on kiriku misjonärid rahva hulgas."
Kunagi aastaid tagasi kõnetas mind väga lause armulaua seadmisel – tulge, sest kõik on valmis. Kahe väikese lapse emale oli see maailma kõige ilusam lause. On midagi, mis on sinu jaoks valmis tehtud ja sa pead lihtsalt tulema. Sinult on ära võetud sättimise, ettevalmistamise, vastutamise hetk. On lihtne kutse, mis annab teada, et sa oled oodatud. Just sellisena nagu sa oled."
Ilmselt üks mu lemmikuid on Aabel – temast peaksid inimesed rohkem eeskuju võtma, sest kui ta Jumalale anni tõi, siis ta tõi parima, mis tal oli. Jumalale tuleks tõesti tuua parim. Ja mulle meeldib ka Saalomon. Kui ma saaksin ühe soovi, mis läheb täide, siis ma valiksin samamoodi nagu Saalomon – tarkuse. Tarkus on see, mida on kõikjal vaja."
Tänulikkus ja alandlikkus on õpitavad oskused, need rajavad teed armastusele."
Armasta Jumalat! Kas teda peab kartma, püüdma teda ära osta, ohvritega rahuldada ja meelitada õige käitumisega? Ei, teda tuleb armastada!"
Läbi patukahetsuse me jõuame üldse mingi dialoogini ja tänapäevases maailmas on patukahetsus ja dialoog need primaarsed asjad, kuhu me esimese sammuna üldse peame jõudma, et sealt edasi minna."
Soovin kõigile, et Jumala juhtimisel leitaks õige abikaasa ja elataks temaga koos oma elupäevade lõpuni. Abiellu on Jumal seadnud erakordse õnnistuse."
Taas tulen ma mõtte juurde, et seda, mille eest me pole olnud tänulikud, seda meil polegi. Kui me pidevalt tänulikuna meenutame head ja väljendame tänulikkust inimestele, siis ühel hetkel me saame end tunda miljardäridena ja me kõnnime otsekui muinasjutus, kus on tohutult palju toredaid tegelasi."
Viimselt saame toetuda oma elus ja tegemistes, oma olevikus ja tulevikus Jumalale. Teadmine ja tunnetus, mis tuleb Püha Vaimu kaudu, ületab kõik muu maailmas õpitu ja õpetatu."
Jumala südame tundmine tähendab, et me pidevalt, radikaalselt ja väga konkreetselt kuulutame ja ilmutame, et Jumal on armastus ja ainult armastus ning et iga kord, kui hirm, isolatsioon või meeleheide hakkavad tungima inimhinge, ei ole see midagi, mis on Jumalalt."
See, mida omaksed tahavad lahkunu kohta meenutada, mahub sageli ühele paberilehele. Elutee võib olla pikk, kirju ja keeruline, kuid seda, mis on väärtuslik, ei pruugi väga palju olla. Väärtuslik mahubki ühele paberilehele."
Rubriik: Vaatenurk
Lea Saar: kas Putin on ligimene?
Hingehoidja tõdeb, et vägivald on üks, vaid selle avaldusmisvormid on erinevad. Sarnased on ka lapsepõlvemustrid, mille toel vägivaldne käitumine kujuneb.
Peapiiskop Urmas Viilma: patriarh Kirill on andnud loa tappa
“Vene õigeusu kiriku pea patriarh Kirill on sisuliselt andnud heakskiidu kõigiks õudusteks ja jõledusteks, vägistamisteks ja piinamisteks,” kirjutas ERRi uudisteportaalis peapiiskop Urmas Viilma ja tõdes, et Eesti õigeusu kiriku liikmed ja juhid pole sel teemal eriti sõna võtnud.
Suurpõgenemise aastapäeval: tänaste põgenike lood taaselustavad 1944. aasta mälestused
19. septembril, 1944. aasta suurpõgenemise mälestuspäeval, meenutati taas eesti rahvast raudse eesriide taha eraldanud minevikusündmusi. “Midagi pole uut – ikka on inimesed need, keda paisatakse siia ja sinna,” ütles Harjumäel…
Annely Neame: püüd inimest aidata on mul veres
Saate “Kajalood” seekordne külaline on Ukraina sõjapõgenike toetuseks koondatud põhja piirkonna hingehoidjate rühma juhtiv vaimulik Annely Neame.
Meelis Süld: inglased tähistavad olulisi sündmusi ikka jumalateenistustega
„Väga suurt vahet anglikaani ja luterliku kiriku matusetalitusel ei ole, sest tegemist on vennaskirikutega,“ ütles Suurbritannia Luterliku Kiriku õpetaja Meelis Süld täna toimuva Elizabeth II matuse kohta.
Peapiiskop Urmas Viilma: hirmutav, kuidas muu maailm kohandab end sõjaga viisil: „Las sõdivad – meie elu läheb edasi…“
Peapiiskop jagas Facebooki lehel mõtteid oma lennuteekonnast Kasahstani, kus Nur-Sultani linnas toimub maailma usuliidrite kokkusaamine.
Luterliku Maailmaliidu asepresident Urmas Viilma: suurim väljakutse on ühise keele leidmine
Luterliku Maailmaliidu (LML) kodulehel ilmunud intervjuus tutvustas ennast ja oma tööd LML asepresidendina peapiiskop Urmas Viilma.
Arlet Palmiste: miks minna õppima kristliku kultuuriloo magistriõppesse
“Kristlik kultuurilugu ei ole ainult kristliku religiooni õpetus, vaid lugu kristliku mõtteviisi mõjust meie ajaloole, keelele, kombestikule…,” tutvustab EELK Usuteaduse Instituudi kristliku kultuuriloo magistrant Arlet Palmiste. Õppima läks ta sooviga…
Karin Teder: me ei kaotaks oma julgust, kui armastaksime Jumalat kogu südamest
“Kui viimnegi jõud on otsas, viimnegi lootus kadunud, pole ei julgust ega tahtmist, siis iseenda pärast ei suuda inimene end enam kokku võtta, kuid ta leiab endas vajaliku jõu, kui tema abi vajab see, kes on talle kallis,” meenutab Karin Teder Haapsalu Püha Johannese kogudusest.
Jakob Luhamets: igal pühapäeval kirikus käimine on sama loomulik kui koolis käimine
„Minu klassi poisid on isegi arvanud, et minu kuuldes ei tohi vanduda, sest muidu kuuleb seda Jumal,” räägib Jakob, kes erinevalt enamikust eakaaslastest peab igal pühapäeval kirikus käimist loomulikuks. Kristlaseks olemise pärast pole teda aga kunagi kiusatud, kinnitab ta.
