Esmaspäev, 27.06.2022
Jumal võib anda meie elule mõtte just selle läbi, mis meis on õrna ja kergesti haavatavat, millel pole “kuju ega ilu”. Ta laseb meis põleda tillukesel leegil, mis võib olla väga nõrk ja kahvatu, kuid heidab siiski valgust meie pimeduses."
Kord saab avalikuks selle töö väärtus, mida nendes paikades, palvekambrites ja jumalakodades on tehtud. Kord saab avalikuks, mis on hoidnud olukordi maa peal."
Ristiinimesel on ainult üks võimalik võidupärg, mida ta võib saada, ja see ootab teda surma järel ning sellegi saab ta Jumala armust."
Pean ise oluliseks, et inimene oleks kividest tähtsam."
Armastus on tegevus. Armastav inimene on pidevas tegevuses. Ta on loov. Kui inimene ei ole loov teistes eluvaldkondades, siis ei ole ta loov ka armastuses."
Kui me ei palveta, siis kivistub meie süda ja me muutume hirmunud ahnitsejateks või hullunud sõltlasteks."
Inimene peab oma himu alla suruma. Ta peab arvestama teistega. Piibel kutsub tegema mõlemat."
Muidugi ei seisne õnn rikkuses, ainult häda on selles, et vaene mees ei tea või ei usu seda. Ja rikas jõuab selle tõdemuseni sageli kahjuks liiga hilja. Nõnda pole asi õieti mitte varanduses, selle suuruses või puudumises, vaid suhtumises."
Jeesus rõhutas korduvalt, et taevariik on juba siin maailmas meie keskel ja seda ei peagi kusagilt kaugelt otsima. Igal juhul avaneb taevariik meile pigem meie omailmas kui ilmaruumi lõputus tühjuses."
Laul on laulmiseks - nii lihtne see ongi. Meie, kes me oleme nii harjunud kõike kõrvalt vaatama, hindama, nautima ja arvustama, peame seda endale ikka ja jälle meelde tuletama. Tee on käimiseks, elu on elamiseks, arm on armastamiseks."
Tundub, et T. Paul seostab tuumafüüsikute kobamise kvantosakeste seletamisel ja mütoloogilis-religioosse maailmakäsitluse. Kvantpõimumine (kolmainsus), ideosünkrees (palve) ja teleportatsioon (imed) pole ju võõrad meie Piiblile. Veel enam, need on Jeesuse sõnul meie usu viljad, kui meil seda vaid leiduks sinepiiva elik tolmutera suurusena. Teisalt ei ole oluline, et me peaksime selleks Jumalat hakkama tõestama või põhjendama."
Meie eluviis on kristlik osadus. See on aastasadadega kujunenud tervistav tava, mille värskena hoidmine on profülaktilise mõjuga hingele ja ihule. See elustab ja jõustab raskel ajal. See on teadmine, et vajadusel kaaslased kannavad mind ja ka mina ise kannan neid. See on elu, mis mõjub kaasakutsuvalt, innustavalt ja eeskuju näitavalt."
Rubriik: Kirikukalender
Posted in Kirikukalender
3. pühapäev pärast nelipüha
Kristus ütleb: “Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!” (Mt 11:28)
Posted in Kirikukalender
Jaanipäev on Ristija Johannese sündimise püha
24. juunil, aasta valgemal ajal pühitseme Ristija Johannese sünnipäeva. Tema oli Messia tulekut kuulutanud prohvetite pika rea lõpetaja. Ta nimetas end ka maailma Päästja teevalmistajaks ja tunnistas, et Jeesus ongi see Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu. Oma lisanime sai ta selle järgi, et ristis inimesi Jordani jões.
Posted in Kirikukalender
Täna on nelipüha – kiriku sünnipäev
Nelipühadega tähistame Püha Vaimu läkitamist, esimeste kristlaste ristimist Jeruusalemmas ja kristliku kiriku sündimist (Ap 2).
Kätlin Liimetsa jutlus “Dünaamilised tunnistajad” 26.05.2022 ordinatsioonil Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus
Kristuse taevaminemispüha jumalateenistusel ordineeritavate nimel jutluse pidanud vaimuliku, ajalehe Eesti Kirik toimetaja Kätlin Liimetsa loal jagame jutluse teksti ka e-Kiriku lugejatega.
Posted in Kirikukalender
31. mai on Maarja külaskäigu päev
31. mail on kirikukalendri järgi Neitsi Maarja külaskäigu päev, mil meenutame Maarja ja Eliisabeti kohtumist. Eliisabet tundis Maarjat nähes oma kõhus peagi sündiva Ristija Johannese liigutamist ja see oli talle märgiks, et Maarjast saab tõesti tõotatud Messia ema.
Posted in Kirikukalender
Täna tähistame Kristuse taevaminemise püha
Taevaminemispüha on 40 päeva pärast ülestõusmispüha ja tähistab Kristuse minemist taevasse 40 päeva pärast surnuist ülestõusmist. Rahvakalendri kohaselt oli sel tähtsal pühal keelatud töö tegemine.
Posted in Kirikukalender
Täna on apostlite Filippuse ja Jaakobus Noorema päev ehk viilipipäev
Pühast Filippusest ja pühast Jaakobus Nooremast – nagu enamikust Jeesuse apostlitest – on väga vähe teada. Mõlemat nimetatakse kõigis apostlite loeteludes (Mt 10:3, Mk 3:18, Lk 6:14–15, Ap 1:13), Filippust…
Täna on veteranipäev – anname au!
Täna kell 12.00 on Tori Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus vabadusvõitlusele pühendatud jüripäeva mälestusteenistus, kus peab jutluse peapiiskop Urmas Viilma.
Posted in Kirikukalender
23. aprill on kristliku sõjamehe Jüri mälestuspäev
Rooma-aegne kristlik sõjamees-märter püha Jüri ehk Georgios (Georg) on idakirikutes tuntud kui „suurmärter“. Märtri kohta, kes oli nii ida- kui läänekiriku poolt tunnustatud juba kristluse algusajal, teame me tema elust siiski üsna vähe.
Vaimulike mõtteid pühadest ja päevasündmuste tähendusest kristlastele
Intervjuudest koorub välja nii mõnigi tavaarusaamadest lahknev vaatenurk. Vaimulikud julgustasid pühakirja ajatule tarkusele toetudes asjade tõelisse tähendusse süvenema ning endas rahu leidma.
