Rubriik: Kirikukalender

Messias pidi kannatama ja kolmandal päeval üles tõusma surnuist. Ja Tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andeksandmiseks kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemmast. (Lk 24:46-47)

Viru praostkonna vaimulikud panid kokku omalaadse popurrii paljudest headest ülestõusmispühadega seonduvatest mõtetest ja soovidest ja soovivad video vahendusel kõigile õnnistatud teist ülestõusmispüha!

Helsingi Alppila koguduse eestikeelse kogudusetöö tegijad saadavad kodueestlastele rõõmsa muusikalise tervituse!

Kristus ütleb: Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed! (Ilm 1:18​)

On vana tava tervitada ülestõusmispühadel üksteist sõnumiga: “Kristus on üles tõusnud!” Vastus kõlab: “Tõesti, Ta on üles tõusnud!”

Vaikne laupäev on vaikne ootuse päev ja hingamispäev enne ülestõusmispühi. Sel päeval (hingamispäeval) viibis Kristus surmavallas, jüngrid olid aga purunenud lootuste tõttu segaduses.

Suur Reede on Jeesuse üle kohtumõistmise, ristilöömise ja surma päev, mil Kirik elab tõsiduses ja leinas.

Suure Neljapäeva peateemaks on Jeesuse ja Tema jüngrite viimane ühine paasasöömaaeg ja püha armulaua seadmine.

Suure Nädala Esmaspäev. Päeva teema: Jeesus Ketsemanis. Palvesõna ütleb piiskop Tiit Salumäe.

Pühapäeval enne ülestõusmispüha meenutame, kuidas Jeesus ratsutas eesli seljas Jeruusalemma ja rahvas tervitas teda kui kuningat, lehvitades palmioksi ja laotades oma riideid tema teele.