Rubriik: Meie inimesed

Õp Arne Hiobi tegevus vaimuliku ja õppejõu, Piibliga seotud maade ja paikade giidi ning paljude raamatute autorina ületab kaugelt ühe konfessiooni piiri. Eesti Kirikute Nõukogu oikumeenilise aastapreemia üleandmine on 16. detsembril.

„Näen oma ülesannet elus ja haiglas selles, et aidata inimestel leppida eluga, leppida iseendaga, oma kaasteelistega ja jumalaga. Ning anda jaksu ja hingerahu, et elu pärisasju kanda, leida jõudu toimetulekuks,“ ütles hingehoidja ja vaimulik Katri-Aaslav-Tepandi intervjuus Eesti Päevalehele.

Värske nimega Hugo Lepnurme Kuusalu Kunstide Kool pidas 3. novembri õhtul piduliku kontsert-aktuse. Kunstide kooli fuajees avati maal, millel on kujutatud noort Hugo Lepnurme ja fragmente Kuusalu kiriku orelist.

Nii, nagu kõigis oma tegemistes, on assessor Ove Sander usaldanud Jumala tahet ka sotsiaalministeeriumi hoolekande kaplanaati juhtima asudes. Ta andis ennast taas tööriistana Jumala kätte.

Kirikufondi nõukogu liige Mart-Järvo Hirtentreu ei pea õigeks suhtumist, et ajalooliste kirikuhoonete restaureerimise eest hoolitsegu koguduseliikmed. Pühakojad on avatud ju ka turistidele, jõulukirikusse tulijatele, kontsertide külastajatele ja lihtsalt huvilistele.

„Tark, tohutu töövõimega, põhjalik, süsteemne, järjekindel, sooja südamega…“ kirjeldavad teda kolleegid. Kui aga Marelle Erlenheimi iseloomustus paigutada ühte ja ainukesse sõnasse, siis oleks see: tugev.

26. oktoobril oleks Pärnust pärit pariislanna, särav esseist ja tõlkija Fanny de Sivers saanud 100-aastaseks.

„Püüan, nagu me kõik, oma võimalusi arvestades anda oma parimat, et meis kasvaks usk ja armastus Jumala ja ligimese vastu, et Kristus oleks meie keskel ja Tema riik kasvaks meis. Et kirik oleks selline koht, kus inimesed tunneksid ennast teretulnuna ja kus nad saavad, nii palju kui sõltub meist, kokku puutuda Kristusega.“

Kasvatusteadlane Inger Kraav, kes tänavu pälvis Tartu Perekeskuses tehtud töö eest EELK aukirja, on kinnitanud, et tema elu on olnud turvaline ja võimaldanud aastakümneid hommikul hea tujuga tööle ja õhtul…

Kirikuinimeste elulugude raamatus „Mitu sõrme on Jumalal?” astuvad mälestuste lõppematusse lõpmatusse kümme lugu, mis algavad kas Vabadussõja-eelses Eestis või Eesti Vabariigi alguskümnendil, liikudes sealt edasi läbi omaaegse maa- ja linnaelu.