Neljapäev, 08.12.2022
Et kuidagigi püüda toime tulla nii demograafiliste kui ka keskkonnaprobleemidega, tuleb armastada Jumalat, pidades meile kingitud elu ja Maad väärtuslikuks ning hoolida ligimesest nagu iseendast. Ma tõesti ei tea, mis saaks sellest käsust veel suurem olla."
Inimeste jaoks, kellel pole kindlaid usulisi veendumusi ega ka kogemust üleloomuliku pühadusega, veel vähem Jumalaga, kujunevad välja ilmaliku iseloomuga omad pühad esemed või paigad. Loomulik religioossus ilmneb isegi ennast mittereligioossena identifitseerinud inimestel. Nii võib juhtuda, et põhiseadusest saab kellegi jaoks “pühaseadus”."
Jutlus on nagu maja, mis ehitatakse kirikuliste ümber jumalateenistuste käigus. Ta näeb seda kõikjal enese ümber ning võib selle sees liikuda ja ringi vaadata. /…/ See sünnib kantslis kuidagi nii, et kogu aeg meenub kirjakoht Piiblis, lõbusaid lugusid, süsteemset filosoofilist mõtlemist ja rõõmu kõigest sellest."
Jumalale meeldida püüda pole vaja, talle ohvreid tuua pole tarvis. Tuleb teda armasatada, kui armastamine üldse on millegi tegemine. Pigem on see aluseks eluhoiakule, millest teod alles sünnivad."
Jumala armastus innustab meidki armastama. Valima halva asemel hea ning kasutama arukalt elu, mis meile on usaldatud. Kasutama ka andekalt talente, mis meile on antud, ning neid arendama ja kui julgust, siis ka jagama."
Tee evangelistitööd ja diakooniatööd ehk siis kuuluta evangeeliumi ja teeni inimest. Ärrita inimese vaimu – et inimene oleks poolik, kasvav ja avatud. Hoia tema hinge – et inimene oleks kuuldud ja nähtud ja hoitud. Toeta tema keha – et ta suudaks kulgeda ilmas Püha Vaimu templina."
Hea algus on usu ja usalduse kinnitamine Jumalas. Sellele võiks järgneda vähemalt üks inimene, kellega saab ausalt rääkida kõigest, mis hingel."
Annetamine õilistab inimest, ohver on vanatestamentlik kujund – kui annad ära midagi sinu jaoks kallist, avad tee hingeõnnistusele. Suuremeelsus ehitab inimestevahelisi suhteid ning on Jumalale meelepärane suhtumine. Tagasi pole vaja anda midagi, anda tuleb edasi."
Usk on Jumala elava ja surmast vabastava väega arvestamine ja julgus ka kaoses ning kaduvuses. Usk on elava ja vabastava Jumala rahvana elamine, teades, et Jumal ei arvesta inimlike piiride ja reaalsuse mängureeglitega. Usk on kannatlik ootamine ja aktiivne tegutsemine."
Misjonikäsk suunab meid vaatama maailma läbi Jumala silmade, kellele on iga inimene kallis, kes tahab anda igaühele pääsemise võimaluse."
Isegi kõige suuremad vaimulikud annid, karismad, muutuvad tühiseks, lausa ohtlikuks, kui nad ei ole kantud ja ümbritsetud armastusest. Mille armastuse tundest, õrnade emotsioonide tulvast, vaid sellestsamast armastusest, mis on Jumalal inimeste vastu. Armastusest, mis on valmis teenima, alanduma, ennast ohverdama."
Kutsun sind kaasa üle lühikese päeva, et tabada valgus, mis nähtav vaid otsijaile ja tundmatu taipamatule. Küll leiad sa lootusrikast julgust, mis meelitab tärkama ja haarama kinni suurimast. Jah, siis tõesti taipan suurimat, et mõnest leivast jagub kõikidele ning vähesestki piisab, et ära tunda Jumala hoolt."
Jumala igavikus ei ole kohta lagunemisel, väsimusel, masendusel, pimedusel ja surmal. Saame ohjes hoida sünged mõtted ja tunded, mida sügiskaamos ja maailmast tulevad rasked uudised meieni kannavad."
Kannatus on uks tarkusesse. Kui meil seda ei ole, siis me jääme pinnapealseks. Raskus võib olla nii hea kui halb. Sõdadega on sama. Ka ristiinimeseks olemine on karm tee. Ka sõjavabal ajal."
Silt: Peapiiskop Urmas Viilma
Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus toimuvat kontsertmõtisklust saab vaadata otseülekandena
Täna, 1. detsembril kell 15.00 – 16.00 kannab e-Kirik üle Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus advendiaja algust tähistava kontsertmõtiskluse, kus peapiiskop Urmas Viilma annab kiriku poolse sõnumi avalikkusele.
Peapiiskop Urmas Viilma advendimõtisklus käsitleb ühiskonnas toimuvat kiriku perspektiivist
Neljapäeval, 1. detsembril kell 15.00 – 16.00 toimub Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus advendiaja algust tähistav kontsertmõtisklus. Sündmust saab jälgida portaali e-Kirik ja EELK Facebooki lehe vahendusel.
Peapiiskop Urmas Viilma pidas tänasel “Aasta isa” tiitli üleandmisel kõne
Aasta isa valimise eesmärk on tunnustada kõiki Eesti isasid ja pöörata tähelepanu perekonna väärtustamisele ühiskonnas. Tiitli üleandmine toimus isadepäeval, 13. novembril 2022 Estonia Kontserdisaalis ja selle pälvis tänavu Edvin Lips.
Olla maailmas soolaks ja valguseks – kas kirik tuleb toime? Piiskoplik nõukogu pidas aru.
EELK kirikuvalitsuse liikmed, praostid, kaplanaatide ning Vaimulike konverentsi esindaja kogunesid Tallinna Toomkirikus 8. novembril.
EELK kogudused tegid Ukraina luterliku kiriku diakooniatöö heaks heldelt annetusi
Peapiiskop Urmas Viilma korjanduse üleskutsele vastas 87 EELK kogudust ja 12 eraisikut ning korjandusest kogunes Ukraina toetuseks 17 519.21 eurot.
Peapiiskopi karjasekiri usupuhastuspühaks
“Martin Luther avas inimeste ees senise, kuid samas täiesti uue pühakirja kaaned. Seni oli piibel olnud lihtrahva meelte jaoks suletud. Ta avas rahvakeelse piibliga inimeste silmad nägemaks ja kõrvad kuulamaks Jumala sõna,” kirjutas peapiiskop Urmas Viilma vaimulikele ning kogudustele läkitatud karjasekirjas.
Peapiiskop andis suursaadik Margus Laidrele üle EELK Koostöömedali
Peapiiskop Urmas Viilma külaliseks EELK Konsistooriumis oli täna, 14. oktoobril Eesti Vabariigi suursaadik Moskvas Margus Laidre. Peapiiskop andis talle konsistooriumi kabelis pidulikult üle EELK Koostöömedali, mis ootas kätte andmist juba…
Soomes kogunenud kirikujuhid saatsid patriarh Kirillile ühise kirja
Porvoo osaduse kirikujuhid kutsusid patriarh Kirilli tegema kõik, mis ytema võimuses, et julm ja laastav sõda Ukrainas lõpetada.
Peapiiskop Viilma kohtus Saksamaal Ukraina luterliku kiriku juhi Pavlo Shvartsiga
Peapiiskop Urmas Viilma ja Ukraina Saksa Evangeelse-Luterliku kiriku piiskopi Pavlo Shvartsi kohtumine leidis aset 7. oktoobril Eisenachis.
Peapiiskop Urmas Viilma küsis tänujumalateenistuse jutluses: kas Jeesus oli suunamudija?
Peapiiskop Urmas Viilma rääkis 2. oktoobril Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus toimunud tänujumalateenistuse jutlusel kirikust avaliku arvamuse mõjutaja ja suunajana.
