Peapiiskop Urmas Viilma andis toomkirikus üle tänavused kiriku autasud

Peapiiskop Urmas Viilma andis toomkirikus üle tänavused kiriku autasud

Teemaviited: , , , , , , ,

Peapiiskop Urmas Viilma andis pühapäeval, 18. oktoobril Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus pidulikul tänuüritusel üle tänavused kiriku autasud. EELK tänas ja tunnustas 81 inimest nende panuse eest kiriku, kultuuri ja kogukondade ellu. EELK Teeneteristi I järgu pälvis president Alar Karis ja elutöö preemia vaimulik, teoloog ja tõlkija Kalle Kasemaa.

Tänupalvusel teenisid peapiiskop Urmas Viilma, autasude ja sümboolika komisjoni esimees piiskop Anti Toplaan ning Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru. Autasusid aitas üle anda konsistooriumi asekantsler Ülle Keel. Laulis Tallinna Toompea Kaarli koguduse noortekoor dirigent Maarian Toompere juhatusel ning orelit mängis Kadri Ploompuu.

Teeneteristid, koostöömedalid ja aukirjad

EELK Teeneteristi II järgu sai Võru praostkonna praost, Urvaste ja Petseri koguduse õpetaja Üllar Salumets. III järgu teeneteristi pälvis 13 inimest, nende seas Eesti suursaadik Roomas Lauri Bambus, dirigendid Andres Mustonen ja Jaan-Eik Tulve, muusik Peeter Paemurru ning kiriku toetaja Valdo Kalm. Tunnustatute nimel pidas tänukõne suursaadik Lauri Bambus.

Lisaks anti kümnele kiriku töötegijale ja kaastöölisele peapiiskopi otsusel EELK Teeneteristi tunnustusmärk ning viiele välismaisele koostööpartnerile EELK koostöömedal. EELK aukirja sai 50 inimest, nende seas kirjandusteadlane Maarja Vaino ning arvukalt kohaliku kogukonna elu edendajaid, muusikuid ja vabatahtlikke Eestis ja välismaal.

EELK autasudega tunnustatakse vaimulikke ja ilmikuid teenete eest kiriku ning koguduste töös. Autasu võib saada ka inimene, kes ei ole EELK liige. Kõigi autasustatute nimed ja teenete kirjeldused on avaldatud e-Kirikus 2. septembril.

„Ärge muretsege, aga hoolige!“

Peapiiskop Urmas Viilma lähtus oma kõnes Jeesuse sõnadest mäejutluses „Ärge muretsege“ (Mt 6:25–34). Ta tunnistas, et kiriku ja koguduste eest hoolt kandes ei ole seda õpetust alati lihtne järgida: eelarve ei klapi, ajaloolise kiriku katus sajab läbi, orel ootab remonti ja küttearve kasvab. „Mis viga on lillekestel väljal või lindudel taeva all – nemad ei pea taotlema muinsuskaitselt kooskõlastusi oma pesa restaureerimiseks ega kirjuta projektitaotlusi,“ lausus peapiiskop.

Viilma rõhutas, et Jeesus ei ütle „ärge hoolige“, vaid „ärge muretsege“. „Mure võib inimese halvata. Hoolimine kellegi või millegi eest sunnib meid aga aktiivselt tegutsema,“ ütles ta. Tänased tunnustuse saajad on peapiiskopi sõnul võtnud enda kanda tänase päeva vaeva, et teistel oleks homme vähem, mille pärast muretseda. Ka linnud ei istu päev läbi oksal, nokk avatud, vaid otsivad toitu ja ehitavad pesa. Jumal kannab hoolt oma kiriku eest ning teeb seda enamasti inimeste kaudu, kelle südant Ta on puudutanud hooliva armastusega.

Kui kiriku katus on korras, altaril põlevad küünlad ja orel kõlab, ei ole see peapiiskopi sõnul imeväel taevast langenud õnnistus: keegi on pidanud korraldama, annetama, õpetama, koristama, ehitama, laulma ja palvetama. Jumala ja ligimese teenimine ei toimu ainult altari ees, vaid ka kantseleis, kooriproovis, kirikuaias, hooldekodus, koolis ja vaiksetes eestpalvetes, mida kuuleb ainult Jumal. „Jumala tänuregister on kindlasti pikem kui meie kiriku autasude register,“ märkis Viilma. Kiriklik tunnustus ei ole tema sõnul palk tehtu eest, vaid väike nähtav märk suurest tänust, mis ütleb: teie tööd on märgatud, teie ustavus kannab vilja ning teie teenimine ei ole olnud asjata.

Kakskümmend aastat tunnustamist

Peapiiskop meenutas, et korrapärane tava kiriku töötegijaid ja kaastöölisi tänada sai alguse 20 aastat tagasi. 26. veebruaril 2006 andis peapiiskop Andres Põder emeriitpraost Esra Rahulale tema 80. sünnipäeval üle esimese EELK elutöö preemia ja esimese EELK Teeneteristi. Iga-aastane üldkiriklik tänu- ja tunnustamisteenistus algas 2008. aasta nelipühal. Keskne tänuüritus jäi pidamata ainult 2020. aastal pandeemia tõttu, kui tunnustused anti üle inimeste kodukirikutes, ning alates 2021. aastast on tänupalvus seotud lõikustänupüha ajaga.

Kahekümne aasta jooksul on kirik andnud välja kokku 3787 tunnustust: 1608 tänukirja, 916 aukirja, 435 koostöömedalit, 225 teeneteristi tunnustusmärki ja 424 teeneteristi, sealhulgas 28 I järgu, 51 II järgu ja 345 III järgu teeneteristi. Elutöö preemia on antud 13 korral. Koguarvu kuuluvad veel 16 kuldristi, viis titulaarpraosti tiitlit, 23 meediapreemiat ja 122 kiriku eri töövaldkondade aasta tegija tunnustust.

„See arv ei tähenda 3787 erinevat inimest. Mõnda inimest on tunnustatud eri aegadel mitme autasuga ning mõne tunnustuse taga on terve kollektiiv või ühine ettevõtmine. Ometi kõneleb see arv tuhandetest inimestest, kelle aeg, töö, ustavus ja armastus on aidanud meie kirikul elada, teenida ning kuulutada,“ kirjutas peapiiskop Viilma.

Peapiiskopi kõne täistekst on loetav PDF-failina.

Kaanefoto: Erik Peinar

Vaata ka:

Meeldib

Samal teemal