Neljapäev, 08.12.2022
Jah, kiriku sõnum on ajatu ja püha ning just see kannab meid siin ajalikus elus ja annab aimu igaviku sügavusest. Ja ka mõtestab meie olemuse ja aitab näha elu mõtet. Annab kindlust, et kõik ei ole kaduv. Jumal on saatnud oma poja Jeesuse Kristuse, et näidata kaduvale inimesele oma armastust. Ta on meid lunastanud ja viib meid kaduvast kadumatusse. Meil ei ole tõesti midagi enamat vaja."
Annetamine õilistab inimest, ohver on vanatestamentlik kujund – kui annad ära midagi sinu jaoks kallist, avad tee hingeõnnistusele. Suuremeelsus ehitab inimestevahelisi suhteid ning on Jumalale meelepärane suhtumine. Tagasi pole vaja anda midagi, anda tuleb edasi."
Isegi kõige suuremad vaimulikud annid, karismad, muutuvad tühiseks, lausa ohtlikuks, kui nad ei ole kantud ja ümbritsetud armastusest. Mille armastuse tundest, õrnade emotsioonide tulvast, vaid sellestsamast armastusest, mis on Jumalal inimeste vastu. Armastusest, mis on valmis teenima, alanduma, ennast ohverdama."
Inimeste jaoks, kellel pole kindlaid usulisi veendumusi ega ka kogemust üleloomuliku pühadusega, veel vähem Jumalaga, kujunevad välja ilmaliku iseloomuga omad pühad esemed või paigad. Loomulik religioossus ilmneb isegi ennast mittereligioossena identifitseerinud inimestel. Nii võib juhtuda, et põhiseadusest saab kellegi jaoks “pühaseadus”."
Tee evangelistitööd ja diakooniatööd ehk siis kuuluta evangeeliumi ja teeni inimest. Ärrita inimese vaimu – et inimene oleks poolik, kasvav ja avatud. Hoia tema hinge – et inimene oleks kuuldud ja nähtud ja hoitud. Toeta tema keha – et ta suudaks kulgeda ilmas Püha Vaimu templina."
Kannatus on uks tarkusesse. Kui meil seda ei ole, siis me jääme pinnapealseks. Raskus võib olla nii hea kui halb. Sõdadega on sama. Ka ristiinimeseks olemine on karm tee. Ka sõjavabal ajal."
Usk on Jumala elava ja surmast vabastava väega arvestamine ja julgus ka kaoses ning kaduvuses. Usk on elava ja vabastava Jumala rahvana elamine, teades, et Jumal ei arvesta inimlike piiride ja reaalsuse mängureeglitega. Usk on kannatlik ootamine ja aktiivne tegutsemine."
Jumalale meeldida püüda pole vaja, talle ohvreid tuua pole tarvis. Tuleb teda armasatada, kui armastamine üldse on millegi tegemine. Pigem on see aluseks eluhoiakule, millest teod alles sünnivad."
Hea algus on usu ja usalduse kinnitamine Jumalas. Sellele võiks järgneda vähemalt üks inimene, kellega saab ausalt rääkida kõigest, mis hingel."
Misjonikäsk suunab meid vaatama maailma läbi Jumala silmade, kellele on iga inimene kallis, kes tahab anda igaühele pääsemise võimaluse."
Kutsun sind kaasa üle lühikese päeva, et tabada valgus, mis nähtav vaid otsijaile ja tundmatu taipamatule. Küll leiad sa lootusrikast julgust, mis meelitab tärkama ja haarama kinni suurimast. Jah, siis tõesti taipan suurimat, et mõnest leivast jagub kõikidele ning vähesestki piisab, et ära tunda Jumala hoolt."
Jutlus on nagu maja, mis ehitatakse kirikuliste ümber jumalateenistuste käigus. Ta näeb seda kõikjal enese ümber ning võib selle sees liikuda ja ringi vaadata. /…/ See sünnib kantslis kuidagi nii, et kogu aeg meenub kirjakoht Piiblis, lõbusaid lugusid, süsteemset filosoofilist mõtlemist ja rõõmu kõigest sellest."
Et kuidagigi püüda toime tulla nii demograafiliste kui ka keskkonnaprobleemidega, tuleb armastada Jumalat, pidades meile kingitud elu ja Maad väärtuslikuks ning hoolida ligimesest nagu iseendast. Ma tõesti ei tea, mis saaks sellest käsust veel suurem olla."
Jumala igavikus ei ole kohta lagunemisel, väsimusel, masendusel, pimedusel ja surmal. Saame ohjes hoida sünged mõtted ja tunded, mida sügiskaamos ja maailmast tulevad rasked uudised meieni kannavad."
Silt: Anti Toplaan
“Kõnetuste” saates räägiti kristlikust identiteedist
“Ma tahaks, et meie riigi esindajad selgelt välja ütlevad, et kristlus on eesti kultuuri osa, sest see väljaütlemine annaks selge aluse kristlusele eraldi tähelepanu pöörata ka koolisüsteemis,” ütles sarja “Kõnetused” detsembrikuises saates “Meie identiteet” peapiiskop Urmas Viilma.
Anti Toplaan: kuhu on meil tegelikult kiire?
“Me kõik alustame homme hommikul uuesti teekonda lootuses, et jõuame tagasi koju,” kirjutas Saarte praost assessor Anti Toplaan oma tänsases Facebooki postituses. See lihtne soov siiski alati ei täitu…
Isamaa Aasta Isa Anti Toplaan: “Parim laste kasvamise koht on pereringis.”
Erakond Isamaa valis tänavuseks Isamaa Aasta Isaks kuulutati EELK Kuressaare koguduse õpetaja, Saarte praostkonna praost, seitsme lapse isa Anti Toplaan.
Posted in Silmaring
ETV tutvustab kuuel pühapäeval Saaremaa kirikuid
Alates homsest, 16. oktoobrist saab ETV-s “Tähendamisi” saatesarjas vaadata lühilugusid kuuest Saare maakonna pühakojast: Kihelkonna, Püha, Muhu, Kaarma, Kuressaare ja Valjala kirikutest.
Posted in Uudis
Saarlased ehitavad Kuressaares hiidlastele kirikutorni
Sellise uskumatuna kõlava vastuse sai ajaleht Saarte Hääl, kui asus uurima, mis salapärane objekt valmib Kuressaare lähedale püsti pandud kõrgete tellingute varjus.
Saates “Kõnetused” räägiti kirikujuhtide kohtumistest ning kristlase vastutusest ilmaliku riigi asjade eest
Pereraadio ja EELK koostöös valmivas saates “Kõnetused” vestlevad päevakajalistel teemadel peapiiskop Urmas Viilma ja praost assessor Anti Toplaan.
Anti Toplaan: “Ka kirikute varemetes on alles meie vanemate kõnetuste märgid.”
EELK Kuressaare Laurentiuse koguduse õpetaja, praost Anti Toplaane arvamusartikkel on ajendatud arutelust sakraalse ehituspärandi saatuse üle, täpsemalt rohkelt kõneainet pakkunud ideest rajada Tartu Toomkiriku varemetesse eliitrestoran.
“Kõnetuste” saade vaatab tagasi suvesündmustele
Suvepuhkuse järel vaatavad Pereraadio ja EELK ühistööna sündivas saates “Kõnetused” teevad tagasivaate olulisematele sündmustele peapiiskop Urmas Viilma ning praost assessor Anti Toplaan.
Kuressaare Laurentiuse kogudus tähistas 500. sünnipäeva
Sel nädalal, 10.-14. augustil tähistab Kuressaare vanim kogudus 500 aasta möödumist esmamainimisest. Pidustuste haripunkt oli kaunilt renoveeritud ajaloolises kirikus eilsel lauritsapäeval.
Posted in Kõneaine
“Kõnetused: Hoiame ühte”
“Kõnetused” on Pereraadio ja EELK ühistööna valmiv igakuine vestlussaade, kus päevakajalisi teemasid lahatakse kiriku vaatenurgast.
