Soome-ugri vaimulike konverents Ungaris otsis vastust küsimusele „Siin ma seisan. Või saan?“

Ungaris Kőszegis 14.–17. oktoobril toimunud XV soome-ugri luterlike vaimulike konverents käsitles kirikute identiteeti ja tunnistust muutuvas ühiskonnas. Konverentsi lõpus tegi Saare-Lääne piiskop Anti Toplaan ettepaneku luua sugulasrahvaste kirikute noortefoorum ning kutsus järgmise konverentsi 2030. aastal Eestisse.

Konverentsi juhtmõte oli „Siin ma seisan ja teisiti ma ei saa. Või saan?“. Kohale tulid Soome, Ungari, Eesti, Rumeenia ja Venemaa luterlike kirikute vaimulikud. EELK delegatsiooni juhtis piiskop Anti Toplaan ning konverentsi ettevalmistavas toimkonnas osales EELK poolt vikaarõpetaja ja diplomaat Kristel Engman.

Kiriku tunnistus ühiskonnas

Teise päeva avaettekande pidas Ungari luterliku kiriku ilmikjuht Gergely Prőhle, kes käsitles vastuolusid ja väljakutseid luterliku kiriku ajaloos kuni tänapäevani. Tema sõnul ei peaks kirik keskenduma niivõrd ühiskondlikele teemadele reageerimisele kui evangeeliumi kuulutamisele. Ajal, mil infotehnoloogia võimaldab igaühel oma mõtteid laialt avaldada – sarnaselt Lutheri ajastu trükikunstiga –, peaksid kiriku esindajad ja eriti piiskopid avalikes aruteludes näitama teoloogilist selgroogu.

Transilvaania ungarikeelse luterliku kiriku abipiiskop István Koszta rõhutas, et kiriku identiteet on Kristuse evangeelium. Uuendused ei saa olla eesmärk omaette: mis aitab Jumala sõna elavaks teha, seda võib kasutada. Vähemuskirikuna vastutab Transilvaania kirik ka keele ja kultuuri säilimise eest ning ühine liturgia ühendab praegust ja varasemaid põlvkondi. „Küsimus on selles, kas usk muudab maailma või maailm muudab meie usku. Tavad võivad muutuda, kuid evangeelium on seesama,“ ütles ta.

Usuelu Soomes, Eestis ja Venemaal

Soome kiriku uurimiskeskuse teadur dr Hanna Salomäki rääkis kiriku liikmeskonna kiirenevast kahanemisest. Kuigi kirikusse kuulub Soomes veel üle 60% elanikest, osaleb koguduse tegevuses aktiivselt umbes kümnendik liikmetest. Samas on noorte meeste seas kasvanud huvi kristluse ja koguduse elu vastu ning noored soovivad erinevalt vanemast põlvkonnast rääkida usulistel teemadel ka kodus. Pastor Mikko Virtanen tutvustas Soome leeritööd: leerikoolis osaleb enamik 15-aastastest noortest ning uuringute järgi suhtuvad leerikoolis osalenud noored tulevikku tunduvalt positiivsemalt kui nende eakaaslased.

Tartu Ülikooli praktilise usuteaduse lektor Kaido Soom tutvustas värske Eesti elanikkonna usulise identiteedi uuringu tulemusi, mille laiem avalikustamine seisab alles ees. Ristitud inimeste arv on Eestis märksa suurem kui kirikusse kuuluvate oma ning kirik otsib võimalusi neid kõnetada – näiteks uue lauluraamatu ja uue piiblitõlke kaudu.

Luterliku Kiriku kohta Venemaal, mida varem tunti Ingeri kirikuna, andis ülevaate kirikuloolane Juha Saari. Nimevahetus peegeldab seda, et kirik on laienenud väljapoole ajaloolist Ingerimaad. 1993. aastal taastatud kirik saab tänapäeval uusi liikmeid ka väljastpoolt kirikut, mistõttu on kasvanud koolitustöö tähtsus: tänavu suvel õnnistati ametisse esimesed diakonissid ning leerikooli ja Alfa kursuse ühendav koguduseliikme kursus on toonud kirikusse rohkem uusi liikmeid kui kunagi varem. Saari sõnul ei saa kirik rajada end etnilisele alusele, vaid see põhineb ühisel usul.

Peaaegu 90 aastat hõimukirikute koostööd

Viimasel päeval, mil sugulasrahvaste maades tähistati hõimupäeva, andis kirikuloolane Priit Rohtmets ülevaate soome-ugri konverentside ajaloost. Eesti ja Soome vaimulikud kohtusid juba 1931. aastal Paimios, 1935. aastal peeti kongress Tallinnas ning 1937. aastal Budapestis toimus esimene konverents, millest saab alguse ühine ajalugu. Pärast sõda ei saanud eestlased okupatsiooni tõttu ametlikult osaleda ning Eesti jaoks taastus koostöö 1993. aastal Otepääl. Rohtmetsa sõnul on hõimurahvaste koostöö praegu isegi olulisem kui kümmekond aastat tagasi: suurriikide huvid kasvavad taas, kuid erinevalt Teise maailmasõja eelsest ajast ei ole väikerahvad enam üksi.

Ettepanek kirikunoorte foorumiks

Konverents lõppes piiskoppide paneelvestlusega, kus osalesid Dezső Zoltán Adorjáni Rumeeniast, Mari Parkkinen Soomest, Péter Kondor Ungarist, Ivan Laptev Venemaalt ja Anti Toplaan Eestist. Arutelu juhtisid Kristel Engman ja Soome kiriku kirikuvalitsuse endine kantsler Pekka Huokuna. Piiskoppe üllatas, kui sarnased on erineva ajaloo ja olukorraga kirikute probleemid ja väljakutsed. Rõhutati vajadust üksteiselt õppida ning kaasata enam nooremat põlvkonda.

Piiskop Toplaan tegi Eesti, Soome ja Ungari delegatsioonidega konsulteerides ettepaneku kutsuda ellu sugulasrahvaste kirikunoorte foorum, mis koguneks vaimulike konverentside vaheaastatel. Konverentsil viibinud Soome ja Ungari noorte ning üliõpilaste esindajad olid valmis koostööks. Toplaan kutsus hõimukirikute vaimulikke osalema ka EELK Vaimulike Konverentsi töös ning tegi ettepaneku laiendada Usuteaduse Instituudi ja Ungari teoloogilise ülikooli koostööd õppejõudude vahetuselt ka üliõpilastele. Järgmine konverents peetakse 2030. aastal Eestis, mil tähistatakse ühtlasi Augsburgi usutunnistuse 500. aastapäeva.

Konverentsi lõpusõnad ja õnnistuse ütles Ungari Evangeelse Luterliku Kiriku vanempiiskop János Szemerei. Kavas olid ka palverännak Kőszegi Kálvária mäe kabeli juurde, Ungari rahvamuusika õhtu ning külaskäik Püha Martini sünnilinna Szombathelysse, kus osalejaid võõrustas katoliku piiskop János Székely.