Tallinna peapiiskopkonna ja Põhja-Eesti piiskopkonna ühissinod arutles elu pühaduse, soolisuse ja tehisaru üle

Neljapäeval, 5. novembril kogunesid Mustamäe Maarja Magdaleena kirikus Tallinna peapiiskopkonna ja Põhja-Eesti piiskopkonna ühissinodile 130 sinodisaadikut ja külalist. Päev algas jumalateenistusega ning jätkus aruteludega elu alguse ja pühaduse, soolisuse ja seksuaalsuse ning tehisaru kasutamise üle kirikus.

Jumalateenistus

Peapiiskop ja piiskop altari ees — Peapiiskop Urmas Viilma ja piiskop Ove Sander

Jumalateenistusel teenisid peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Ove Sander ning praostid Jaak Aus, Tauno Toompuu ja Jüri Vallsalu. Orelil mängis Kristel Aer.

Peapiiskop jutlustas mäejutluse sõnade põhjal: „Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat. Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.“ (Mt 5:8–9) Viilma rõhutas, et iga inimese elu on püha, sest elu on Jumala and. „See puudutab ühtviisi emaihus kasvavat last, puudega inimest ja hääbuva mäluga eakat,“ ütles ta. Inimese väärikus ja elu pühadus lähtuvad tema jumalanäolisusest ning keegi ei pea oma olemasolu õigustamiseks tõestama oma kasulikkust, tarkust või edukust. Jutluses puudutas peapiiskop ka küsimust, kuidas aitab tehisaru meil ligimest paremini teenida.

Elu algus ja pühadus, soolisus ja seksuaalsus

Viis paneelis osalejat istuvad altari ees — Paneelvestlus elu algusest ja pühadusest

Sinodikoosolekul juhatas esimese arutelu oma ettekandega sisse Robert Bunder. Mõlemat paneelvestlust juhtis Mikael Raihhelgauz ning selles osalesid Robert Bunder, Urmas Nagel, Kadre Arikainen ja Joosua Raave. Peapiiskopi sõnul paelus teema nii paneelis osalejaid kui ka saalis kuulajaid ja hiljem küsijaid. „Tunda oli, kuidas saal mõtles vestlejatega kaasa,“ kirjutas ta oma postituses.

Teise arutelu, soolisuse ja seksuaalsuse teemal, juhatas ettekandega sisse Mikk Leedjärv. Tema kõrval arutlesid Siimeon Raud, Lea Saar ja Tauno Toompuu. Arutelu kulges sisukate küsimuste ja vastuste rütmis. Viilma sõnul ei olnud kõik arutlejad ja küsijad kõiges päris samal meelel, kuid olulistes ja põhimõttelistes asjades valitses üksmeel.

Tehisaru ja inimene

Toomas Nigola kõnepuldi taga — Assessor Toomas Nigola ettekandel

Päeva lõpuosas pidas assessor Toomas Nigola ettekande „Tehisaru ja inimene. Elu, teadvus ja isikuks olemine“. Ta tutvustas viimaste kuude uurimusi tehisaru võimekusest, masinate võimest teisi masinaid parandada ja katsetest mõõta, kas keelemudel märkab oma sisemisi olekuid. Nigola sõnul ei ole praeguste süsteemide eneseteadvuse-kogemust veenvalt tõendatud, kuid ei saa ka kuulutada, et see on igavesti võimatu.

Sinodi peateemaga sidus ettekandja tehisaru küsimuse usutunnistuse sõnade kaudu Kristusest: „sündinud, mitte loodud“. Kirik on tema sõnul ikka teinud vahet sündimisel ja valmistamisel. Temagi rõhutas inimväärikuse sõltumatust tublidusest. „Kui rajame inimese väärikuse tema mõtlemisvõimele, valime ebakindla aluse,“ ütles Nigola. Vastsündinu väärikus ei alga tema esimesest arukast lausest ja raske dementsusega inimese väärtus ei kahane koos tema mäluga – isikuks olemist ei teenita välja testiga ega kaotata haigusega.

Kogudusetöös võib masin tema sõnul olla abiks näiteks protokolli mustandi, tõlke või kokkuvõtte koostamisel, kuid vastutus jääb inimesele. Hingehoidlike vestluste sisu, pihisaladus ja koguduseliikmete isikuandmed ei kuulu võõrasse teenusesse ning jutluse iga lause eest vastutab vaimulik ise. „Ka siis, kui masin oskab meist paremini vastata, jääb meie ülesandeks märgata inimest, kes vajab ligimest ning Jumala armu,“ lõpetas Nigola.

Ühissinodile järgnesid praostkondade sinodikoosolekud.

Osa teoloogilise arutelu strateegiast

Sinodisaadikud istuvad kirikusaalis — Ühissinodil osales 130 sinodisaadikut ja külalist

Sinodipäev oli osa EELK teoloogilise arutelu strateegia aastateks 2024–2029 elluviimisest. Mullu käsitleti Piibli autoriteeti ja tõlgendamist ning luterlikku identiteeti ja õigeksmõistuõpetust, tänavu keskendutakse elu algusele ja pühadusele ning soolisusele ja seksuaalsusele. Aruteludesse kaasatakse vaimulikke, usuteadlasi ja koguduste ilmikliikmeid ning eri teoloogiliste vaadete esindajaid. Teemarühmad valmistavad ette juhend- ja alusmaterjalid, mille toel arutletakse sinoditel, praostkondades ja kogudustes.

Arutelud lähtuvad Pühakirjast ja luterlikest usutunnistuskirjadest. Piiskoplik nõukogu on täpsustanud, et nende eesmärk on kiriku õpetuslikke seisukohti tänases olukorras selgitada, põhjendada ja pastoraalselt rakendada. Aruteludes väljendatud arvamused, küsimused ja ettepanekud ning neid koondav kokkuvõte ei ole kiriku õpetuslikud otsused. Protsessi koordineerib piiskop Marko Tiituse juhitav teoloogia- ja hariduskomisjon ning selle tulemuste põhjal saab piiskoppide kogu koostada kiriku õpetust selgitavaid pastoraalseid juhiseid.

Peapiiskop tänas Mustamäe Maarja Magdaleena kogudust külalislahkuse eest ning kõiki jumalateenistusel teeninuid, ettekandjaid, arutlejaid ja sinodisaadikuid ühise päeva eest. „Andku Jumal meile puhast südant ja rahutegemise julgust!“ kirjutas ta.