Koguduse lugu: Narva Jaani

Õp Kristjan Luhamets tutvustas Pereraadio saatesarja “Koguduse lugu” seekordses osas Narva Jaani koguduse lugu.

Narva Jaani kirik vanal postkaardil

Ristiusu Eestimaale jõudes ei olnud Novgorodi vürst veel Vadjamaad vallutanud. Ida poole tungisid Liivimaa ordu ja Taani väed. 1237. aastal ehitas ordu Koporje linnuse Isuri kõrgustiku servale. 1256. a. ehitasid taanlased linnuse Narva jõe idakaldale. Alles pärast rasket heitlust 1268. aastal sai Narva jõest piir Eesti ja Venemaa vahel. Seejärel kerkis linnus Narva jõe läänekaldale. Väike Narva küla andis nime tulevasele linnale. 

1346. a. müüs Taani kuningas Põhja-Eesti Saksa ordule. Ordu rajas rahutul idapiiril Narva foogtkonna. Linnuse juures algasid suured ehitustööd. Narva linnale kuulus Narva jõe äärne maa, millest kujunes Vaivara kihelkond. 1349. a. rajati esimene linnus Vastse-Narvas ehk Vasknarvas. Moskva suurvürst ei vaadanud Liivimaa kindluste kerkimist niisama pealt, 1492 algas Ivan III käsul Ivangorodi ehk Jaanilinna kindluse ehitamine. 

Narva kirik pühitseti Jeruusalemma Johannesele. See asus praeguse Viru tänav 14 kohal. Hilisgooti pühakoja jagasid löövideks viis paari sambaid, mis kandsid kaheksakandilisi, kõrge teravkaarega ristvõlve. 

1533. a. astus siin ametisse luterlik pastor. Vaimulike elulugudest paistab, et kõige tihedamad sidemed olid Narva hingekarjastel Tallinna linnaga. Sealt tuldi ja sinna mindi, haridus omandati Saksamaal. Hermann Gronau õppis koguni Lutheri enese käe all. 

1. aprillil 1558 alustasid Moskva väed Narva pommitamist. 23 aastaks pandi siin kehtima Vene võim. Luterlik kogudus jätkas kõik need aastad järjekindlalt oma tegevust. Kui rootslased Narva lõpuks endale said, palus Tallinna superintendent David Dubberch Narva kohalikul kirikuõpetajal viia koguduses läbi visitatsioon. Õpetaja Joachim Balck vastas, et Jumal on juba ise teinud siin hirmsa visitatsiooni. 

Hiljemalt reformatsioonist saadik eristati Narva Johannese kirikus eesti ja saksa kogudust. Kummalgi olid oma pastorid. Tõenäoliselt juba 16. sajandil ehitas eesti kogudus endale eraldi kiriku. Pärast Narva vallutamist rootslaste poolt 1581. a. loodi Narvas ka rootsi ja soome kogudused. Eraldi pastor pandi ametisse lossis. Soomlased alustasid oma kiriku ehitamist, kuid rootslased võtsid selle nendelt üle ja soome kogudus leidis kodu eestlaste kõrval. Johannese kirik jäi sakslastele. 

Rootsi aja algus ei olnud Narvale kerge, sest Tallinn püüdis Soome lahe kaubanduse enda kätte koondada. Õpetaja Georg Quinter soovis Narva pastorikohalt lahkuda, sest linn ei suutnud talle palka maksta, polnud ka ametikorterit ja väikeste lastega pidi ta elama külmas lossis. 

1640. aastatel olukord muutus – algas Narva linna kiire areng. 1649. a. liideti Jaanilinn Narvaga ja Narva tõsteti Ingerimaa pealinnaks. Krahv Axel Oxenstierna käis Rootsi riiginõukogus välja mõtte teha Narvast riigi teine pealinn. 1641. a. algas juba mainitud kiriku ehitus Narva soomekeelsele kogudusele. Neli aastat hiljem tegi Rootsi riik sellest rootsikeelse Narva toomkiriku. Narvast sai Ingerimaa kirikuelu keskus, mille esimene superintendent oli esimese eesti keele õpiku ning eestikeelsete kiriku- ja lauluraamatute autor Heinrich Stahl. 

Narva kujunes paljurahvuseliseks linnaks, kus kõneldi rootsi, saksa, soome, eesti, poola, vene ja inglise keelt. Raske oli 1657. aasta, kui moskvalased põletasid maha Narva eeslinnad ja rüüstasid Virumaad. Kirikuõpetaja Salomon Matthiae põgenes sõja eest Stettini, kuid kutsuti pärast tagasi. Õpetaja Matthiae surma järel jätkas Narva Jaani koguduse teenimist tema väimees Simon Blanckenhagen, kelle samanimelised isa ja vanaisa olid Pärnu pastorid. 

Esimesed Narva Jaani koguduse õpetajad, kes olid ise ka Narvas sündinud, astusid ametisse Rootsi aja lõpul. Nii Ulrich Poorteni kui Herrmann Herbersi isad olid Narva raehärrad ja omavahel sugulased. Kahjuks surid mõlemad pastorid umbes 30-aastaselt. 

Narva õitsenguaeg lõppes Põhjasõjaga. Aastal 1700 said rootslased Narva all küll hiilgava võidu, kuid 20. augustil 1704 vallutasid Narva toonase Moskva tsaari Peeter I väed. 

1708. a. küüditati Narva elanikud Venemaale, sh Johann Andreas Hellwig, kellest sai vangistatute vaimulik. Senine Jaani koguduse abiõpetaja Heinrich Brüningk oli ainus kirikuõpetaja, kellel lubati Narva linna jääda. Ta võitis Peeter I soosingu ja hea jutlustaja ning administraatorina sai temast hiljem Liivimaa kindralsuperintendent. Peeter I kutsel käis Brüningk mitmel korral Peterburis jutlustamas. 

Narva Johannese kirikust jäi kogudus ilma. See anti üle õigeusu kogudusele, kes muutis pühakoja välisilmet ja pühitses selle 29. juunil 1708 Issanda Muutmise peakirikuks. Õigeusklike kätte jäi see kuni hävinguni Teises maailmasõjas. 

Pärast oma kirikust väljatõstmist pidas saksakeelne Narva Jaani kogudus jumalateenistusi Narva raekoja saalis, alates 1727. a. börsisaalis. Aastal 1705 vangistati Narvas Torma koguduse õpetaja Johann Justinus Schmalenberg. Ta oli tulnud külla oma isale. Hiljem vabanenuna teenis ta kogu ülejäänud elu Narva Jaani kogudust. 

Õnnistusrikas oli õpetaja Caspar Matthias Rodde teenimistöö Narva Jaani koguduse õpetajana. Ta pärines Narva kuulsast Poortenite ja Herbersite suguvõsast. Noorena õppis ta Vologdas vangistuses viibides ära vene keele. Halle ülikoolis oli ta professor August Hermann Francke abiline vene keele alal. Rodde tõlkis olulisi pietistlikke raamatuid vene keelde. Keisrinna Katariina I tegi talle ülesandeks välja selgitada erinevused lääne ja ida kiriku vahel. 

Sarnaselt Tallinnale hakati vennastekoguduse palvetunde varakult pidama ka Narvas. Õpetaja Roddel olid ärkamise levikul suured teened. Herrnhuti vennad peatusid Venemaa-suunalistel rännakutel ikka Narvas õpetaja Rodde juures. 1743. aastal peatus Narvas krahvinna Zinzendorf. Narva vennastekoguduse palvemaja ehitati 1790. aasta paiku. Palvemaja hävis Teises maailmasõjas. 

Põhjasõja ajal oli õigeusu kirikuks muudetud ka Narva rootslaste toomkirik, kuid ainult mõneks ajaks, misjärel seisis see kaua kasutamata. Tulles vastu koguduse liikmete paljudele palvetele ja tänu mõjukate isikute kaasabile anti tühjana seisev kirik Narva Jaani kogudusele, kes selle korda tegi ja 1734. aasta mihklipäeval Ristija Johannese järgi Jaani kirikuks pühitses. 

Remondi käigus korrastati altar, kuid kantsel ehitati uus. Vanast kirikust välja kolides oli Jaani kogudus kaasa võtnud oreli, selle hoolikalt kokku pakkinud ja ladustanud, nüüd võeti see jälle kasutusele. 

Jüripäeval 1747 puhkes kiriku lähedal Pagari tänaval tulekahju. Süttis ka Jaani kirik, põlesid katus ja torn, sulasid kellad. Uue tornikiivri valmimist tuli oodata 27 aastat. Uue oreli ehitas 1766. aastal saksa meister Contius. Enne seda kasutas kogudus väikest positiivorelit. 

Järgmine suurem remont tehti Narva Jaani kirikus 1850. aastal. Muuhulgas parandati orelit ja kullati üle selle kaunistused. 

Vaivarast ja Narvast on luterlikke kogudusi teenitud ka idapoolsetel aladel. Alates Constantin Hunniusest on Narva Jaani koguduse õpetajad teeninud Jamburgi ja Oudova kogudusi. 

Õpetaja Ferdinand Tannenbergi teenete hulka tuleb lugeda Narva eesti koguduste, Peetri ja Aleksandri loomine ja arendamine. 1863. aastal hakkas Tannenberg teenima Narva eestlasi, kes käisid koos Mihkli kirikus ja keda seni teenisid peamiselt Vaivara õpetajad. Tannenbergi töö tulemusena sündis Narva Peetri kogudus, mida ta Jaani koguduse kõrvalt teenis veel 40 aastat. 1873. aastal alustas Tannenberg ka Narva Kreenholmi eestlaste teenimist. Sellega pani ta aluse Narva Aleksandri koguduse sünnile. 

Vabadussõja ajal põgenes õpetaja Johannes Luther kommunistide eest ära. Jaani kirik sai suurtükitule läbi kannatada. Tornikiivri kaheksast talast purunesid viis. Vaevu püsis torn püsti. Ka kiriku katus vajas vahetamist. 1920. aastatel algasid taastamistööd. Selleks müüdi üks kahest kogudusele kuulunud pastoraadihoonest. Suur abi oli annetustest, mis saabusid Ameerikast ja Saksamaalt. 

Kahe maailmasõja vahel teenis Narva Jaani kogudust õpetaja Winfried Kraack. Narvast lahkus ta 1939. aasta sügisel koos baltisakslastega. Tühjaks jäänud kirikus moodustati eestikeelne Jaani kogudus. 5. mail 1940 pidas õpetaja Elmar Tõldsepp eestikeelse Jaani koguduse piduliku avajumalateenistuse. Selle koguduse tegevus jäi paraku lühikeseks. Kuus kuud oli Narva 1944. aastal rindelinn. Suurima hävitustöö tegid Nõukogude õhurünnakud 6. märtsil 1944. Elanikud olid selleks ajaks Narvast juba lahkunud. Jaani kirik lammutati 1950. aastal. Täna kulgeb läbi kunagise kiriku Viru tänav ja osaliselt asub selle kohal nõukogudeaegne kortermaja.

Koguduse lugu” on õp Kristjan Luhametsa autorisaade, mis on Pereraadio eetris neljapäeviti kell 10.45; 17.15 ja 23.15.
Saateid saab järelkuulata ka aadressil www.pereraadio.ee.


Vt ka:

Lisa kommentaar