Palmipuudepüha Palmarum. Pühapäeva teema on: Aukuninga alandustee. Palvesõna ütleb Vigala koguduse õpetaja Kristiina Jõgi.

Nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks Temas igavene elu. (Jh 3:14b,15)

Palmipuudepühaga algab suur nädal, kõige olulisemad sündmused leiavad nüüd aset. Kuningas Jeesus Kristus saabub oma troonimisele kuningalinna Jeruusalemma. Vahetult enne oli ta Betaanias surnuist üles äratanud Laatsaruse ja Maarja oli teda hinnalise nardisalviga salvinud, mis oli tähenduslik tegu, sest Vana Testamendi aegadel salviti kuningaid ametisse. Ja rahvas, kes oli kuulnud Jeesuse imelistest tegudest, oli ootust täis. 

Mida nad ootasid? Eks ikka vabanemist võõrast ikkest, et saaks omal maal korraldada asju omatahtsi. Nad tõttavad tervitama ja vastu võtma kuningat, Taaveti poega, Messiat, Jumala soosikut. Selle võiduka kuninga käe all hakkavad nad võitlema ja purustavad Rooma ikke ning taastavad oma iseseisvuse. Nad laotavad tema teele palmioksi, mis on Iisraeli poliitilise sõltumatuse sümbol. Nad tervitavad teda sõjahüüuga: hosiannast „Kingi võit, oh Issand“. 

Aga nad eksivad. See on hoopis teistsugune kuningas ja ei vasta nende ootustele. Kui nad nii hästi pühakirja tunnevad, siis nad peaksid taipama, sest see, mida näevad, on see, mida prohvet Sakarja on ette kuulutanud: „Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja. Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas.“ (Sk 9:9) Jah, ta on Taaveti Poeg, jah, ta on Messias ja Kuningas, aga ta on Rahukuningas, istub rahumeelse töölooma seljas, mitte sõjaratsu seljas. Tema tuleb tooma rahu ja lepitust Jumalaga. 

Ei taibanud seda rahvas ega taibanud seda rahvajuhid, kes kartsid, et Jeesus ja temast vaimustunud rahvas põhjustavad rahvarahutusi, mässu ja sellele vastavad roomlased karmi rahutuste mahasurumisega. Neil on tõsine hirm Rahukuninga ees ja nad leiavad, et rahvale on parem, kui Jeesus hukatakse. Las sureb parem üks kui palju rahvast.

Aga Kuningas tuli ikkagi oma linna, tuli troonimisele. Mõne päeva pärast temas pettunud keevaline rahvas ei tervita teda enam ülistushüüdudega, vaimustusest on saanud viha. Nad hüüavad: „Löö ta risti!“ Ja Jeesus lüüakse risti. Ristipuust saab tema troon, võidu sümbol saatana ja surma üle, võidu sümbol ristirahvale.

Me tahame küll vastu võtta Rahukuningat, sest tema valitsuse all sünnib rahu riikide, rahvaste, inimeste vahel, on rahu ja on lootus. Rahukuninga valitsuse all on hea.

Palve: Issand Jeesus, meie Päästja. Inimesed tervitasid pidulikult Sinu saabumist Jeruusalemma, kuid jätsid siis Sind üksi kannatama. Anna meile julgust ja vaprust järgida Sind ka raskuste ja ebaõnnestumiste hetkedel. Kuule meid, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu ühtsuses elad ja valitsed igavesest ajast igavesti.