Ülestõusmisaja 2. pühapäev 

Ülestõusmisaja 2. pühapäev 

Õp Enn Auksmanni mõtisklus pühapäeva jutluseteksti üle

Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist.

1. Peetruse kiri 1:3

Pühapäeva ladinakeelne nimi Quasi modo geniti (“nagu äsjasündinud lapsed”) tuleneb päeva psalmi antifonist (1Pt 2:2) ja viitab ülestõusmispühadel ristitutele. Varases kirikus kandsid ülestõusmispühal ristitud kogu „valge nädala” neile ristimisel selga antud valgeid rõivaid ja riietusid nüüd taas uuesti oma tavalistesse riietesse. Nende ülesanne oli nüüdsest alates igapäevases elus tunnistada oma ülestõusnud Päästjat ja Temas täitunud Jumala tõotusi. Sellest tuleb ka pühapäeva teine ladinakeelne nimi dominica in albis (“valgete riiete pühapäev”; pikemalt dominica in albis depositis ehk “seljast võetud valgete riiete pühapäev”) ehk lihtsalt „valge pühapäev”.

Tänase pühapäeva lugemised Uuest Testamendist räägivad sellest, et ülestõusnud Jeesus ilmus kahtlevatele jüngritele ja veenis neid oma ülestõusmises. Jüngreid täitis rõõm, kui nad kohtasid Jeesust elavana. Vana Testamendi lugemises aga tõotab Jumal õnnistada oma rahvast, kui see tema poole pöördub.

Me palvetame: Halastaja Jumal, iga-aastaste ülestõusmispühade toel uuendad Sa oma rahva usku. Aita meil üha sügavamalt mõista, kui püha on ristimise pesemine, mis meid on puhastanud; kui vägev on Su Vaim, millest oleme uuesti sündinud, ja kui hinnaline on Kristuse veri, millega oleme vabaks ostetud. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.


Vaata ka:

Meeldib 1