EELK kodulehe eelk.ee kaudu on juba mõnda aega võimalik esitada vaimulikule oma küsimus kiriku ja usu kohta. Luterliku kiriku kodulehe rubriigis “Küsi vaimulikult” saab lugeda vastuseid seni esitatud küsimustele. Vastas EELK vikaarõpetaja Enn Auksmann.

Teemadering: kiriklikud talitused, usk ja elu, Piibel ja teoloogia, tavad, jumalateenistus, moraaliküsimused, eri kirikud ja regioonid, kirik ja kogudus.

Küsimuse esitamiseks tuleb kodulehel täita vastav vorm. Küsija andmeid kodulehel avaldatud vastuse juures ei kuvata.

Jagame meie kodulehe kaudu enim esitatud küsimusi ja vastuseid ka e-Kirikus.

Ühes kirikulaulus, mis on pühendatud Neitsi Maarjale, räägitakse temast kui Mere Tähest (pean silmas laulu “Mere Täht, ole tervitatud!”). Kuidas seda mõista?

Tegemist on väga vana ja traditsioonilise Neitsi Maarjale omistatud tiitliga, mis tõenäoliselt pärineb 4.-5. sajandil elanud preestrilt ja piiblitõlkijalt pühalt Hieronymuselt, kelle arvates see ongi heebrea nime Mirjam (või Marjam) tähendus, ladina keeles Stella Maris ehk Meretäht.

Seda nime või tiitlit on kommenteerinud ja seletanud paljud teoloogid ja pühakud, vahest kõige kaunimalt 12. sajandil elanud püha Bernard Clairvaux’st, kes ütleb ühes oma jutluses muuhulgas: “See nimi tähendab tõlkes Meretäht ja sobib hästi neitsist emale, keda võib väga tabavalt tähega võrrelda. Täht kiirgab välja valgust ilma ise sellest midagi kaotamata, ja neitsi tõi ilmale Poja ilma, et oleks kaotanud midagi oma neitsilikkusest. […] Sina, kes sa ka oleksid… hoia oma silmad kinnitatuna selle tähe selgele särale. Kui su vastu tõusevad kiusatuste tormid või kui oled sattumas murekaridele, siis vaata sellele tähele, hüüa Maarja poole. Kui sind pillutavad kõrkuse, ülbuse, laimu või kadeduse lained, siis vaata sellele tähele, hüüa Maarja poole. […] Kui sa järgned talle, siis ei satu sa kunagi eksiteele.”

Need sõnad ja neis väljenduv austus Maarja vastu ei kahanda kuidagi Jumalale ja Kristusele osutatavat austust, kuna Maarjas ei nähta siin mitte eesmärki, mille poole inimene püüdleb, vaid teenäitajat. See saab kõige paremini selgeks, kui mõtleme, kuidas eriti varasematel aegadel olid tähed peamiseks pidepunktiks, mille abil inimesed said olgu maal või merel rännates õiget suunda hoida. Kiriku traditsiooniline õpetus on, et Maarja juhatab alati enda juures edasi, oma Poja, meie Päästja Jeesuse Kristuse juurde.

Kõnealune kirikulaul, ladina keeles Ave, maris stella, on algsel kujul loodud arvatavasti 9. sajandil, võib-olla varemgi, selle populariseerimist seostatakse aga eriti juba nimetatud Clairvaux’ Bernardiga. Maarjat esitletakse selles laulus kui teenäitajat ja eeskuju, samuti head ja hoolitsevat ema, kes meist, Jumala lastest, oma jumaliku Poja vendadest ja õdedest, emaliku armastusega hoolib ja meie palved Jeesuse ette viib, et võiksime kord ka ise Jeesust palgest palgesse nähes igavese rõõmu leida.

Enn Auksmann
EELK vikaarõpetaja