Jõhvi Mihkli kirik on Eesti suurim ühelööviline kirik ja ka vägev kindluskirik. 16. sajandil tehtud ümberehituste käigus rajati selle juurde ka püssirohukelder ja ümber kirikuaia tehti vallikraav, mis osaliselt on säilinud tänagi. Hoone on ehitatud 14. sajandi keskpaiku ja selle paari meetri paksuste müüride vahel on hästi hoitud ühe tuntuma Eestis tegutsenud puunikerdaja Johann Valentin […]

„Üks kriteerium, mis aitab leida lugemist väärt raamatuid, on aeg. Debüütteoste asemel on kindla peale minek lugeda antiikkirjandust, sajanditega settinud tarkust. Aga minu praegune põhilektüür on teaduskirjandus ja siin on paraku vastupidi – tuleb üritada kätte saada kõige värskem. Aju-uuringud, bio­semiootika, igasugused loodusteaduse alad,“ räägib teoloogiadoktor Toomas Paul tema juures külas käinud Margit Arndt-Kaljule oma raamatuvaliku põhimõtetest.

Kristlik maailmakäsitlus võib anda teosele lisamõõtme. „Tõe ja õiguse“ tegelaskonda kuulub ka Jumal, ning kogu pentaloogia pole muud kui üks suur Piibli kommentaar, nõustub VHK eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Veismann oma kunagise õppejõu, kirjandusteadlase Toomas Liiviga.

Kunagise Põltsamaa ordulinnuse peavärava kaitseehitis ja suurtükitorn said uue elu luteri kirikuna.

Praeguse ilme sai Paistu Maarja kirik XIX sajandi algul tänu oma tornile, mille kõrgus maast tornikukeni on 44 meetrit. Samuti rajati sel ajal külgtornid. XIX sajandi lõpuaastatel ja XX sajandi algul olid koguduseliikmed helded annetama kirikule lühtreid, mis säravad kirikusaalis ka praegu. Kirikut ja selle ajalugu tutvustavad Paistu Maarja koguduse emeriitõpetaja Raivo Asuküla ja Paistu […]

Üheks tänulikkuse põhjuseks on inimesed, kes on saadetud meile teejuhtideks ja õpetajateks ning kes on andnud oma panuse selle heaks, et meie elu oleks vaimselt rikkam ja terviklikum. Kahest sellisest teejuhist – egüptoloog Sergei Stadnikovist ja Vana Lähis-Ida uurijast Michael Helzerist, jagab ajakirja selle nädala arvamusloos oma mälestusi Tartu Ülikooli usuteaduskonna Vanade Idamaade usundiloo dotsent ja tuntud tõlkija Amar Annus.

https://arhiiv.err.ee/vaata/tahendamisi-198 Järsul nõlvakul teedel ristumiskohal võis kirik olla juba 1390. aastal, aga kõik varasemad Rõngu kirikuhooned hävisid Liivi sõjas ja Põhjasõjas. Oma praeguse väljanägemise sai kirik ligi 120 aastat tagasi. Rõngu kirikuhoone talletab mitmeid üllatavaid jälgi ajaloosündmustest ja isikutest. Kiriku altaril ristilöödud Jeesuse maali juures näeme teksti „Täüdetü om,“. Rõgu koguduse hooldajaõpetaja Vallo Ehasalu ütleb, […]

Esimesed teated Sangaste kiriku kohta pärinevad XIV sajandist. Sõdades korduvalt hävinud ja ikka uuesti üles ehitatud pühakoda sai oma praeguse kuju 1742. aastal.