Neljapäev, 08.12.2022
Jutlus on nagu maja, mis ehitatakse kirikuliste ümber jumalateenistuste käigus. Ta näeb seda kõikjal enese ümber ning võib selle sees liikuda ja ringi vaadata. /…/ See sünnib kantslis kuidagi nii, et kogu aeg meenub kirjakoht Piiblis, lõbusaid lugusid, süsteemset filosoofilist mõtlemist ja rõõmu kõigest sellest."
Kutsun sind kaasa üle lühikese päeva, et tabada valgus, mis nähtav vaid otsijaile ja tundmatu taipamatule. Küll leiad sa lootusrikast julgust, mis meelitab tärkama ja haarama kinni suurimast. Jah, siis tõesti taipan suurimat, et mõnest leivast jagub kõikidele ning vähesestki piisab, et ära tunda Jumala hoolt."
Hea algus on usu ja usalduse kinnitamine Jumalas. Sellele võiks järgneda vähemalt üks inimene, kellega saab ausalt rääkida kõigest, mis hingel."
Jumala armastus innustab meidki armastama. Valima halva asemel hea ning kasutama arukalt elu, mis meile on usaldatud. Kasutama ka andekalt talente, mis meile on antud, ning neid arendama ja kui julgust, siis ka jagama."
Jumala igavikus ei ole kohta lagunemisel, väsimusel, masendusel, pimedusel ja surmal. Saame ohjes hoida sünged mõtted ja tunded, mida sügiskaamos ja maailmast tulevad rasked uudised meieni kannavad."
Isegi kõige suuremad vaimulikud annid, karismad, muutuvad tühiseks, lausa ohtlikuks, kui nad ei ole kantud ja ümbritsetud armastusest. Mille armastuse tundest, õrnade emotsioonide tulvast, vaid sellestsamast armastusest, mis on Jumalal inimeste vastu. Armastusest, mis on valmis teenima, alanduma, ennast ohverdama."
Inimeste jaoks, kellel pole kindlaid usulisi veendumusi ega ka kogemust üleloomuliku pühadusega, veel vähem Jumalaga, kujunevad välja ilmaliku iseloomuga omad pühad esemed või paigad. Loomulik religioossus ilmneb isegi ennast mittereligioossena identifitseerinud inimestel. Nii võib juhtuda, et põhiseadusest saab kellegi jaoks “pühaseadus”."
Usk on Jumala elava ja surmast vabastava väega arvestamine ja julgus ka kaoses ning kaduvuses. Usk on elava ja vabastava Jumala rahvana elamine, teades, et Jumal ei arvesta inimlike piiride ja reaalsuse mängureeglitega. Usk on kannatlik ootamine ja aktiivne tegutsemine."
Annetamine õilistab inimest, ohver on vanatestamentlik kujund – kui annad ära midagi sinu jaoks kallist, avad tee hingeõnnistusele. Suuremeelsus ehitab inimestevahelisi suhteid ning on Jumalale meelepärane suhtumine. Tagasi pole vaja anda midagi, anda tuleb edasi."
Kannatus on uks tarkusesse. Kui meil seda ei ole, siis me jääme pinnapealseks. Raskus võib olla nii hea kui halb. Sõdadega on sama. Ka ristiinimeseks olemine on karm tee. Ka sõjavabal ajal."
Jumalale meeldida püüda pole vaja, talle ohvreid tuua pole tarvis. Tuleb teda armasatada, kui armastamine üldse on millegi tegemine. Pigem on see aluseks eluhoiakule, millest teod alles sünnivad."
Misjonikäsk suunab meid vaatama maailma läbi Jumala silmade, kellele on iga inimene kallis, kes tahab anda igaühele pääsemise võimaluse."
Et kuidagigi püüda toime tulla nii demograafiliste kui ka keskkonnaprobleemidega, tuleb armastada Jumalat, pidades meile kingitud elu ja Maad väärtuslikuks ning hoolida ligimesest nagu iseendast. Ma tõesti ei tea, mis saaks sellest käsust veel suurem olla."
Tee evangelistitööd ja diakooniatööd ehk siis kuuluta evangeeliumi ja teeni inimest. Ärrita inimese vaimu – et inimene oleks poolik, kasvav ja avatud. Hoia tema hinge – et inimene oleks kuuldud ja nähtud ja hoitud. Toeta tema keha – et ta suudaks kulgeda ilmas Püha Vaimu templina."
Silt: teoloogia
Nüüdsest kvartaliajakirjana ilmuv “Kirik ja teoloogia” vaatleb lähemalt teoloogilist kõrgharidust
Ajakiri on läbi mitme numbri lähema vaatluse alla võtnud teoloogilise hariduse õppeasutused Baltimaades ja Skandinaavias. Seekordses ajakirjas tutvustavad end Eestis teoloogilist haridust andvaid kõrgkoolid.
Posted in Silmaring
Vaimulik vastab: kes/mis on saatan?
EELK kodulehe eelk.ee kaudu on juba mõnda aega võimalik esitada vaimulikule oma küsimus kiriku ja usu kohta. Kodulehelt rubriigis “Küsi vaimulkult” saab lugeda ka vastuseid seni esitatud küsimustele. Vastab EELK vikaarõpetaja Enn Auksmann.
Täna on vaimuliku ja teoloogi Elmar Salumaa 25. surma-aastapäev
„Üks meie kiriku tulevikuperspektiive on see, et ta areneks ja kujuneks hingehoiukirikuks.“ Need sõnad on öelnud Eesti mõjukamaid teolooge, kunagine EELK Usuteaduse Instituudi (Tallinn) süstemaatilise teoloogia professor ja vaimulik Elmar Salumaa (1908-1996), keda täna mälestame tema 25. surma-aastapäeval.
Posted in Kõneaine
Kuidas ilmutab end Püha Vaim?
Kuidas mõista Püha Vaimu ligiolekut, kus inimene tunneb, et kiriklikud talitused on pelgalt kombetäitmine ja ta ei taju kõigis neis rituaalides Jumala ligiolekut?
EELK Usuteaduse Instituut kutsub õppima
Augustis algab uute üliõpilaste vastuvõtt EELK Usuteaduse Instituuti. Mõelda õppimaasumisele tasub aga juba täna.
