Pühapäev, 05.02.2023 / 3. pühapäev enne paastuaega Septuagesima
Niisugustel hetkedel, mil Issand tundub olevat selja pööranud, on kõige olulisem temast mitte lahti lasta. Vastupidi: haara temast veel kõvemini kinni. Ja siis tunned sa erilist rõõmu."
Tuul hellitas viljapõldu ja seda vaadates meenusid mulle Uku Masingu sõnad, et kui vanasti räägiti tuulest, siis kõneldi hoopis Jumala vaimust."
Jõuludes taipame, kuidas muidu nii hääletu, käest libisev aeg saab korraga kuuldavaks, nähtavaks ja taibatavaks. Kuuldud Jumala sõna saab kuulaja ehedalt kätte ning loob ja uuendab teda. Nii saab inimene sõnast nõnda puudutatud, et sõna hakkab teda kandma, teda pidama."
Nimi Jeesus on ülimalt tähendusrikas: heebrea Jehosua tähendab “Jumal on pääste”. Sellele tähendusele vastab ka Jeesuse eluülesanne, mis seisneb oma rahva päästmises pattudest. See lühike lause edastab Jeesuse elutöö mõtte ning eesmärgi, mis kõigile inimestele saab teatavaks alles Jeesuse ristisurmaga ja ülestõusmisega surnuist."
Jõuluaeg koputab meie südamele ja tuletab meelde, et ligimesele head tegemine on iga kristlase ülesanne."
Kindlustunne on elus praegu kõige olulisem. Seda me välistes asjades väga ei leia. See tuleb seest, sisemise väärtuse läbi. Kindlasti on kiriku järjepidevusega hoitud tavad ja arusaamad inimesele toeks. Kirikus on kindlustunde elemendid, millega inimene saab hakata oma elu taas täitma."
Johannese eeskujust on meil palju õppida: „Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema“ (Jh 3:30). Selline elu- või südamehoiak kasvagu meis kõigis."
Mõnikord oleks targem lõigata suur oks väiksemaks või maha selleks, et päike ulatuks alumiste okste juurde. Suur vaimulik juht näeb võimalusi astuda samm kõrvale nii, et nähakse paremini Kristust – kogudust, mis on Kristuse ihu."
Tänulikkus võib olla nii reaktsioon, hoiak kui ka iseloomujoon. See viimane avaldub kestvalt erinevates eluolukordades. Tänulikkus tähendab sooja heasoovlikkuse tunnet ja tegusid, mis seda tunnet väljendavad."
Araabia keeles on väga ilus soov, palve, et olukordade Olukorrastaja olukorrastaks teie olukorra parimaks olukorraks."
Vahel kuuleme, kuidas keegi ütleb kas siis iseenda või kellegi teise kohta, et “mul/tal pole midagi hinge taga”. Enamasti mõeldakse selle all, et pole hetkel materiaalseid võimalusi ja tuleviku jaoks sääste. Olen siis mõelnud,, et see väljend sobib väga hästi iseloomustama ka inimese vaimset olukorda."
Rubriik: Kompass
Peapiiskop Urmas Viilma: “Konverentsil ei hääletata liturgiareformi üle, vaid toetatakse jumalateenistuse korda, mis lisatakse uude lauluraamatusse.”
“Raamatusse lisatava ühtse korra järgi saab teenistustel osaleda kõigis luteri kiriku kogudustes üle Eesti – nii neis, kus jumalateenistused toimuvad pragu Kirikukäsiraamatu kui ka neis, kus need käivad Agenda alusel,“ ütleb Viilma.
Millised teoloogilised teemad vajavad kirikus arutamist?
Ettepanekuid üldkiriklikku arutelu vajavate teoloogiliste teemade osas saab teha kuni jaanuari lõpuni.
Piiskop Tiit Salumäe saatis üleskutse Piibli üldrahvalikuks lugemiseks
“Piibli lugemine on üldrahvalik üritus, milles saab osaleda iga soovija Eestist ja üle kogu maailma, igas vanuses,” kirjutab piiskop Salumäe.
Peapiiskop Urmas Viilma intervjuus kanalile Vatican News: vajame dialoogi, et teenida inimkonda
Peapiiskopi ütles intervjuus, et usuühendused suudavad ületada poliitilisi rindejooni, mistõttu on neil võtmeroll sõjaliste konfliktide lahendamisel maailmas.
Alar Kilp: kuus teemat 2023. aasta valimiskompassi
2023. aasta märtsis toimuvate riigikogu valimiste kampaania on tasapisi juba alanud, täheldas ajalehes „Eesti Kirik“ kolumnist Alar Kilp. Lootuses, et kirik jätkab eelmiste valimiste eel algatatud valimiskompassi traditsiooniga, pakkus ta omalt poolt välja kuus kiriku jaoks ning laiemaltki olulist teemat.
Peapiiskop Urmas Viilma ettekanne “Olukorrast kirikus” keskendus sõjale ja rahule aastal 2022
Peapiiskop Urmas Viilma ettekanne “Olukorrast kirikus” EELK XXXI Kirikukogu 2. istungjärgul, 26. aprillil 2022
Mida me teeme, kui me palvetame? Vaimulikud vastavad
Praegusel äreval ajal mõeldakse palvetamisest iga päev isegi meie usukauges Eestis. Vaimulikud kutsuvad kõiki üles: palvetage, see on kõige olulisem! Ent mis on õigupoolest palve ja millel põhineb veendumus, et see tõepoolest aitab – see on nõudnud läbi meedia eraldi selgitamist.
EKN liikmeskirikud taunivad sõjategevust Ukrainas ja kutsuvad põgenikele abi osutama
Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute juhid tegid täna, 17. märtsil ühise avalduse seoses sõjategevusega Ukrainas ja sõjapõgenike vastuvõtmisega Eestis.
Joel Luhamets: palvetamine on Jumala palge otsimine
Kui sa tahad, et valitseks jumalik harmoonia, et sa osaled selles sümfoonias oma õige partiiga, siis pead dirigenti kuulama ja noodist kinni pidama. Muidu mängid võib-olla ilusat lugu küll, aga tulemuseks on lihtsalt kära,“ selgitab e-Kirikule palve olemust ja olulisust piiskop Joel Luhamets.
EELK kirikuvalitsus: “Iga vallutus- ja allutussõda iseseisva riigi ja rahva vastu esindab kurjust.”
EELK Konsistoorium võttis 01. märtsil toimunud istungil vastu ametliku avalduse, milles mõistab hukka Venemaa liidrite juhitud rünnaku Ukraina maa ja rahva vastu.
