Kiriku lauluraamatu tegemine jätkub suure hooga

Aastal 2025 ilmub trükist kaasaegne, esimene vabas Eestis koostatud kiriku lauluraamat. Juba praeguseks, mil töö on jõudnud umbes poole peale, on kogumiku valmimisel osalenud üle 500 inimese erinevatest kultuurivaldkondadest. Töö läheb suure hoo ja entusiasmiga edasi.

Enne suurt suve katsetasid lauluraamatu koostajad 21. sajandi võimalusi ning korraldasid väikese seminari läbi interneti vabatahtlikele kaastöölistele toimkondades. Osalesid lauluraamatu koostamise protsessis osalevate kuue toimkonna – luterlike tuumiklaulude, algupäraste koraalide, noortelaulude, laenkoraalide, regilaulude ja rahvakoraalide toimkondade liikmed. Ülejäänud toimkondadele toimub seminar sügisel.

Lauluraamatu koostamine on hiiglaslik töö – ei ole sugugi nii, et “mis seal siis ikka, valige need 500 laulu välja ja asi korras”. Kaasatud on väga paljude alade spetsialistid – kokku on tööprotsessis osalenud üle 500 inimese. Seetõttu oli toimkondade liikmetel hea üksteist läbi ekraani näha ja tunda, kui paljude erinevate valdkondade spetsialistide panus on sellesse protsessi kaasatud. Mitmed seminaril osalejad olid üksteisest füüsiliselt küll kaugel – mõned suisa mere taga (Taanis, Soomes, Muhus, Saksamaal), ent tundusid ometi nii lähedal… 

Ühise arutelu käigus sai selgemaks, kuidas toimub toimkondade vahel infovahetus ja kuidas jõuab üks laul paberilt ja plaanidest reaalselt lauluraamatusse.

Kiriku lauluraamatust, selle ajaloost ja uue kogumiku valmimisest rääkis lauluraamatukomisjoni projektijuht Sigrid Põld lähemalt 26. veebruaril ajalehes Eesti Kirik ilmunud intervjuus „Lauluraamat ootab vanadele lauludele seltsiks uusi“; küsimusi esitas EELK konsistooriumi avalike suhete spetsialist Regina Hansen. Avaldame leheloo lühendatuna.

Millises tööetapis uue lauluraamatu koostamisega täpsemalt ollakse?

Sigrid Põld: Oleme jõudnud kolmandasse ehk lauluraamatu koostamise ja kooskõlastamise etappi. Komisjon on juba kolm aastat tööd teinud ja nüüd liituvad kolmteist alatoimkonda, kes kõik panustavad erineval moel raamatu valmimisse.

On palju palvetatud, käidud mõtteid vahetamas koosolekutel, sümpoosionidel, konverentsidel. Praeguseks on kokku pandud uue lauluraamatu kontseptsioon, mis on kinnitatud ka kirikukogul. Samuti on olemas tegevuskava ja otsustatud, et uus lauluraamat ilmub aastal 2025.

Miks on meil üldse uut lauluraamatut vaja?

Praegune, aastast 1991 kasutusel olnud „Kiriku laulu- ja palveraamat“ (KLPR) valmis Kodu- ja Välis-Eesti, EELK ja E.E.L.K. kirikurahva ühistööna. See sai valmis vaatamata suletud riigipiiridele, küpses ja sündis koos Eesti taasiseseisvumisega. See on oma ajastu dokument. Praegune lauluraamat on ühtpidi meile omaseks saanud, teistpidi aga ka kitsaks jäänud. Ligi 30 aasta jooksul on kahtlemata muutunud nii kirik kui ka ühiskond ning koos sellega on tekkinud vajadus ka uue lauluraamatu järele.

Arvamused selle kohta, mis võiks uues lauluraamatus olla teisiti, lähevad paljuski lahku. Mõne arvates on praeguses lauluraamatus näiteks liiga palju saksa laule, teise meelest on see just tore. On avaldatud ka arvamust, et väga vähe on uuema aja laululoomingut ja noortele sobivat stiili, soovitakse lauludesse rohkem rütmi ja hoogu.

Teised igatsevad aga näha veelgi vanemat käekirja – 16.–18. sajandi laule ja vanu laule algupärasena. Samas tuleb välja, et vanadel kirikulauludel on rütm sageli ära nuditud ja algne variant on olnud palju kelmikam. Nii mõjub üllatuslikult osa kõige vanemat laululoomingut väga kaasaegsena ja võiks seetõttu ka noori paremini kõnetada.

Kokkuvõtlikult öeldes peaks uus raamat muusikaliste stiilide ja muusikalise keelekasutuse mõttes tulema oluliselt rikkam ja mitmekesisem.

Mille poolest uus raamat vanaga sarnaneb, mille poolest erineb?

Kirikukogu kinnitas eelmise aasta lõpus lauluraamatu kontseptsiooni, mille kohaselt võetakse KLPRist uude lauluraamatusse üle 400 laulu 484st. Need, mis välja jäävad, on pigem laulude erinevad variatsioonid. Uues raamatus säilib luterlike laulude osakaal. Sellega tagatakse järjepidevus.

Küll aga tuleb uus lauluraamat oluliselt mahukam – kogumikus saab olema umbes 900 laulu. Lisaks kiriku aastaringi ja talitustega seotud lauludele soovime spektrit laiendada nii, et oleks mõeldud lastele, noortele ja kuldses eas inimestele ning ka erinevatele eluolukordadele. Lauluvalikus võiks olla neid, mis oleks saatjaks inimesele elu rõõmuhetkedel, aga neidki, mis aitaks ja kinnitaks raskustes nagu depressioon või perekonna lahkuminek.

Lauluraamat peaks aitama elus orienteeruda ja andma julgust eluotsuste langetamisel.

Kuidas lauluraamatu koostajate töö käib?

Lauluraamatukomisjonis on kokku 13 alatoimkonda: rahvakoraalide, regilaulude, tuumiklaulude, algupäraste koraalide, laenkoraalide, noortelaulude, keele-, rütmiseerimise, harmoonia-, piiblitekstide, liturgia-, psalmide ja koraaliraamatu toimkond. Sinna kuuluvad oma põhitöö kõrvalt vabatahtlikena paljud kultuuritegelased ja keeleteadlased ning loomulikult vaimulikud ja muusikud.

Keeletoimkond tegeleb näiteks tekstide tõlkimise ja redigeerimisega, hoolitseb laulutekstide mõistetavuse eest. Osa laulude keeleline kuju on praegu kas vananenud või ebaõnnestunud tõlkega. Rütmitoimkonna üks ülesandeid on tuua tagasi koraalide meloodiline ja rütmiline autentsus. See lisab klassikalisele luterlikule koraalile hoogsust, liikuvust ja elurõõmu. Regilaulutoimkonna ülesanne on taasavastada ja lisada lauluvalikusse vaimulikke regilaule, soov on väärtustada sideme otsimist meie esivanemate hingelaadi ja ristiusu tunnetusega.

Laulud paigutatakse raamatu erinevatesse rubriikidesse, näiteks on hommikulaulude jaotuses teiste seas üks regilaul jne. Lauludele lisatakse sellega seonduv Piibli kirjakoht. Samuti sisaldab raamat liturgilist materjali.


Vaata ka: