Esimesed teated Sangaste kiriku kohta pärinevad XIV sajandist. Sõdades korduvalt hävinud ja ikka uuesti üles ehitatud pühakoda sai oma praeguse kuju 1742. aastal. Haritorni tuli aga oodata veel 130 aastat.

Erinevalt paljudest maakirikutest, kus ainsaks soojusallikaks on kirikulised ise, võib Sangastes näha üsna haruldast vatepilti – kirikusaali on ehitatud kaks neogooti stiilis ahju. Kumera puitlaega pikihoone ja altariruumi kujundus pärineb 1861. aastast. Sangaste koguduse õpetaja Ivo Pill ütleb, et krutsifiks altaril võib olla koguni vanem kui kirik ise – isegi orduajast pärit. Inimesed on selle varjule viinud ja kui kirik taastatud, siis jälle välja toonud – alati ja läbi aegade on olnud inimesi, kes kirikust ja Kristusest hoolivad.

ERRi saatesari “Tähendamisi” on valminud Eesti Kirikute Nõukogu toel. Sarja tsüklis “Kirik keset küla” teeb ringkäigu Eestimaa pühakodades saatejuht-toimetaja Aivi Parijõgi.  

Kirikuhoone ja koguduse tegemistega saab lähemalt tutvuda:

facebook.com/sangaste