Tiina Veismann: Tammsaare “Tõde ja õigus” on üks suur Piibli kommentaar

Kirjanik A.H. Tammsaare koduloomuuseumi eksponaadi juurde on selgituseks kirjutatud: “Märkimisväärne osa meie nüüdisaegse kultuuri selgroost sai alguse ühest raamatust – Peeter Hansenile kuulunud piiblist.”

Suur osa möödunud sajandite autoreist, kui nad ka ei määratlenud end otseselt kristlike kirjanikena, elasid siiski kristlikus maailmas, olid saanud vastava kasvatuse ja hariduse, nende tekstid on täis religioosseid motiive, piiblitsitaate ja -allusioone, kirjutab artiklis „Ilukirjanduse kristlik interpreteerimine“ Vanalinna Hariduskolleegiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Veismann. Eelkõige kumab nende teoste taga maailmapilt, mis arvestab tahes-tahtmata igavese elu perspektiiviga, vertikaalse mõõtmega, isegi kui autor sellega polemiseerib, ütleb Veismann.

Tiina Veismann toob näite: „Tammsaare on üks neid kirjanikke, kes ei määratlenud end kunagi kristlasena, aga kes terve elu tegeles oma loomingus vastuste otsimisega nn suurtele küsimustele.“ Nõukogude ajal püüti kirjanikku kujutada ateistina, toetudes eelkõige just „Tõe ja õiguse“ II osale, kus Indrek jõuab Jumala-salgamiseni. Veismann meenutab esimest isiklikku kogemust enda ülikoolipäevilt, mil mõistis, et kristlik maailmakäsitlus võib anda teosele kolmanda mõõtme. Ühes mälestusväärses loengus 1989. aastal sedastas kirjandusteadlane  Toomas Liiv, et pole mingit kahtlust, et „Tõe ja õiguse“ tegelaskonda kuulub ka Jumal, ning lisas, et kogu pentaloogia pole muud kui üks suur Piibli kommentaar. 1989. aastal avaldas Liiv Keeles ja Kirjanduses ka artikli, mis tõi kaasa murrangu Tammsaare teoste retseptsioonis.

Tiina Veismann toob näiteid Tammsaare „Tõe ja õiguse“ II osast, mis iseloomustavad hästi Tammsaare mängu Piibli allusioonidega.

Järgmisena peatub autor Tammsaare ühe lemmikkirjaniku Fjodor Dostojevski sageli autori mõttest mööda tõlgendatud romaanil „Idioot“.  Ja veel: kahe kristliku aastatuhande kuulsaim kirjandusteos, palju mängitud ja tõlgendatud Shakespeare’i „Hamlet“ on samuti üpris mõistatuslik teos, kus Vaimuga kohtumise stseenis kumab läbi kristlik tagapõhi ning viide eestpalve traditsioonile ning näidendi lõpp võimaldab üllatavaid vaatenurki.

Loe ka:

Toomas Liiv „Tammsaare ja Jumal“ http://www.eestikirik.ee/tammsaare-ja-jumal/

Artiklid Eesti Kirikute Nõukogu kodulehe ekn.ee kristliku hariduse ja kasvatuse alamlehelt