Täna on urbanipäev

Paavst Urbanus I (Urvaste koguduse koduleht)

Nimi Urban(us) on ladina päritolu ja tähendab linlast. Pühakuks kuulutatud Urban oli paavst aastail 222 – 230. Paavsti sünniaeg pole teada, surma kohta kindlad andmed puuduvad. Ühe legendi kohaselt Urbanus I hukati 23. mail 230. Katoliku ja õigeusu kirikus austatakse Urbanust märtri ja pühakuna.

Paavst Urbanus I oli roomlane ja tema isa nimi oli Pontius või Pontianus. Pärast Callistus I surma aastal 222 valiti ta Rooma piiskopiks (paavstiks). Tema valitsemisajal jätkusid tülid , mis olid juba alanud Hyppolytose ajal. Urbanus jätkas suunda, mida Callistus oli hoidnud skismaatikute vastu. Nimelt oli tegemist patukahetsustüliga. Lähtekohaks oli asjaolu, et Callistus I võimaldas abielurikkujatel, keda enne oli arvatud surmapatuste hulka, pääseda kiriklikule patukahetsusele, viidates piiblis puhaste ja roojaste loomadega täidetud Noa laevale (1Ms.6:19jj). Ehkki laevas haises, varitses väljaspool laeva surm. Ühtki muud fakti tülide kohta Urbanuse valitsemisajal Rooma kirikus pole ajaloolised allikad esitanud.

Aastal 222 sai Rooma riigi valitsejaks Aleksander Severus (222-235), kes soosis kristlust. Ajaloolane Lampridius mainib, et Aleksander Severus ei tülitanud kristlasi: ”Cristianos esse passus est.” Ta isegi kaitses Rooma kristlaste maaküsimusi, kui nad tahtsid ehitada kirikut Roomas maatükile, mis oli lubatud kõrtsmikele. Urbanus I leidis, et parem on, kui sellel maatükil teenitakse Jumalat.

Paavst Urbanuse isiklikest töödest ei teata midagi. Erinevate Rooma katakombide laienemine tõendab, et kristlaste arv kasvas. Urbanus olevat käskinud valmistada armulaualiturgial kasutatavad esemed hõbedast ja laskis valmistada 25 kirikule hõbedast pateenid. Urbanus I olevat tunnustanud, et kirik omandab maiseid rikkusi.

Urbanust kujutatakse keskaja kunstis paavstina, kes legendile toetudes hoiab tavaliselt ühe käega paavstiristi ja teisega oma hukkamismõõka. Sageli kujutatakse teda koos viinamarjakobara ja veinivaadiga kui viinamarjakasvatajate patrooni (sedasama au omistatakse ka apostel Johannesele).

Urbanus I mälestuspäev 25. mail on eesti rahvakalendris on tuntud urbanipäevana. Eesti talurahvas pidas urbanipäeva sobivaks kaera ja lina külvamiseks. Urbanipäevaga lõpeb rahvapärimuse kohaselt öökülmaoht.

Märterpaavst Urbanusele on pühendatud Võrumaal asuv Urvaste ja Lääne- ja Pärnumaa piiril paiknev Varbla kirik. Nimedest on sellest tüvest tuletatud Urbe, Urves, Urvo, aga ka perekonnanimedd nagu Urbanik, Urbus, ja näiteks Urvukse järv Aegviidus.