Koguduse lugu: Saue

Koguduse lugu: Saue

Jumalateenistus Saue koguduses aastal 2018 (Foto: koguduse grupp sotsiaalmeedias)

Õp Kristjan Luhamets tutvustas Pereraadio saatesarja “Koguduse lugu” seekordses osas Saue koguduse lugu.

Vennastekoguduse ärkamise ajal, 1810. aastal ehitati Keila kihelkonna Saue mõisa maadele Nugisoo palvemaja. Varem käisid siinsed talupojad Hageri palvemajas. 

1870. aastal valmis Tallinn-Paldiski raudtee, mis möödus Saue mõisa lähedalt. 1920. aastatel hakkas mõisahäärberi ümber tekkima aedlinn. 1960. aastal liideti Saue asundus Tallinna linnaga. Elamuehitus sai siis uut hoogu ja 1973. aastal moodustati Saue alev Tallinna linna koosseisus. 25. augustil 1993 sai alevist linn ning Saue eraldus Tallinnast. 21. sajandi hakul oli Saue sarnaselt Sillamäega üks väheseid Eesti linnu, kus polnud oma luterlikku kogudust. Ometi on just Saue linnast pärit peapiiskop Urmas Viilma. Saue Keskkooli lõpetas ta aastal 1991. Toona andis Sauel usuõpetuse tunde Keila koguduse õpetaja Jaan Jaani. Hiljem tegi seda Urmas Viilma, kes oli lisaks aastatel 2005 – 2013 ka Saue linnavolikogu aseesimees.

Aastal 2012 kolisid Eestisse Juha ja Anu Väliaho. Juha on pärit Soomest, Anu tegutses varem Rannamõisa koguduses. Koos olid nad 19 aastat misjonitööl Venemaal, kõigepealt 12 aastat Marimaal Volga jõe ääres ja siis 7 aastat Baškortostanis idamaride hulgas Ingeri luterliku kiriku töötegijatena. Selle aja jooksul asutasid nad kaheksa kogudust Marimaal, Udmurtias, Komis ja Baškiirias. 

Kui Juha sai 65-aastaseks ja Anu 60-aastaseks, kolisid nad Eestisse. Misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru tegi Väliahodele ettepaneku alustada koguduse rajamist Saue linnas. Esimese jumalateenistuse pidasid nad Saue Vabakoguduse ruumides 1. aprillil 2012. a. Vabakogudus on Sauel tegutsenud juba 1990. aasta kevadest saadik. Luterlikke jumalateenistusi peeti Vabakoguduse palvemajas paar kuud ning alates juunist 2012. a. peavad Väliahod jumalateenistusi Saue Päevakeskuses. Jumalateenistusteks tullakse kokku igal pühapäeval kell 13, üksnes juulikuus jäävad jumalateenistused Sauel vahele, kuna puhkuste ajal armastavad koguduse liikmed kodulinnast eemal viibida. Mõnikord, kui kogudusel oli külalisi ja Päevakeskuse saal väikseks jäi, võeti neid ikka lahkesti vastu Vabakoguduse ruumides. 

8. märtsil 2013 määrati Juha Väliaho Keila koguduse abiõpetajaks ja Anu Väliaho Keila koguduse diakoniks õpetaja Marek Rootsi alluvuses. Harilikult juhatas jumalateenistusi Juha Väliaho, kes seadis ka armulaua. Viis-kuus korda aastas pidas jumalateenistuse Keila koguduse õpetaja. Vajadusel on sõnajumalateenistusi pidanud sauelane Ervin Lillepea või teised abilised Nõmme Rahu kogudusest. 

2011. aasta rahvaloenduse andmeil elas Sauel 627 vähemalt 15-aastast luterlast ehk umbes 15 kuni 20% Saue täiealisest elanikkonnast. Peapiiskop Urmas Viilma kohtus 2016. aastal Saue linnapea Tõnu Urvaga, et arutleda Sauele kirikuhoone ehitamiseks sobiva koha üle. Viilma sõnul on seni ainsad tornid, mis Saue linna üle kõrguvad, kaks katlamaja korstent. Ta avaldas lootust, et lähiaastad muudavad seda pilti mitmekesisemaks ja linna sissesõidu sildil olev kirikutorni reljeef saab reaalseks kiriku ehitamise kaudu. 

18. oktoobril 2018. a. juhatas Lääne-Harju praost Jüri Vallsalu Saue Päevakeskuses Saue Pauluse koguduse asutamiskoosolekut. Asutajaliikmeid oli 20. Lisaks neile osaleb jumalateenistustel ka teiste koguduste – Hageri, Keila, Tallinna Jaani ja Kaarli koguduse liikmeid. Kirikukogu võttis Saue Pauluse koguduse EELKsse vastu 26. novembril 2018. a. Samast kuupäevast määras Konsistoorium Saue koguduse õpetajajaks, õieti hooldajaõpetajaks Keila koguduse õpetaja Matthias Burghardt ning abiõpetajaks Juha Väliaho. Anu jätkab tegevust Saue koguduse vabatahtliku abilisena. 

Koguduse esimeseks juhatuse esimeheks valiti Heikki Ylönen, kes peagi isiklikel põhjustel taandus ning tema tööd jätkas 2019. aastal Ants Salus. Lisaks kuulusid juhatusse Õie Väärtnõu ja Inga Pogonina. Koguduse sekretär on lauluõpetaja Anna Makeev ning koguduse laulu saadab Inga Pogonina.

Hooldajaõpetaja Matthias Burghard peab Sauel jumalateenistusi kolm korda sügisel ja kolm korda kevadel ning osaleb koguse juhatuse koosolekutel. Kuna kogudus on väike, täidab nõukogu ülesandeid koguduse täiskogu, kuhu kuuluvad kõik koguduse täisõiguslikud liikmed. 

Koguduse kantselei oli esialgu Päevakeskuse majas, aastal 2019 kauplus Rimi teisel korrusel, kuid alates 2019. aasta detsembri algusest saadik jälle Päevakeskuses, endises juuksuritöökojas. Koguduse kantseleis peetakse kolmapäeviti piiblitunde ning lauluproove. Koguduse ansamblis on kümmekond lauljat, kes teenivad kaasa jumalateenistustel. Jõululaupäeval ei ole jumalateenistust Päevakeskuses, vaid Saue kogudus osaleb siis jumalateenistusel Keila kirikus. Saue kogudus suhtleb aktiivselt läheduses asuvate Saku ja Rannamõisa kogudustega – ka need kogudused on sündinud kunagise Keila kihelkonna alal. Suviti on Saue kogudus abiks olnud Võru kogudusele Võru lastefestivali vaimuliku programmi läbiviimisel. Festivali eel korraldatud laste muusikalaagrite tulemusena käivitati Võru koguduses taas pühapäevakool. Anna Makeev on aidanud Võru kogudust selles töös, kuid ta on suviti käinud abis ka Venemaal Ingeri kiriku Uurali praostkonna koguduste lastelaagrite läbiviimisel.

Saue koguduse diakooniatööd juhib Anu Väliaho. Esmalt hoolitseb ta koguduse eakate liikmete eest, kuid pakub abi ka väljapoole. Esmaspäeviti õpetab Juha Väliaho huvilistele soome keelt. Lastetöö algas kokaklubist ja kitarrimängu õppimisest. Nüüd on olemas ka pühapäevakool. 

27. septembril 2018. a. otsustas Saue vallavolikogu suure häälteenamusega anda vallale kuuluv krunt Tule tänav 13 EELK Konsistooriumile ja toona veel tulevasele Saue Pauluse kogudusele kasutamiseks ja ehitamiseks. Vastavalt kokkuleppele tuli hoonestusõiguse tasu 50 000 eurot maksta kolmes osas. Esimene makse sai tehtud ja oma kuluga paigaldas kogudus krundile vajalikud kommunikatsioonid. Kiriku projekti valmistas arhitekt Hermas Lilleorg. Lisaks 120-kohalisele saalile olid kirikusse kavandatud kõik vajalikud koguduse töö- ja abiruumid. Lootus oli pühakoda paari aastaga valmis ehitada. Arhitektuurse eskiisi üle peeti avalik arutelu Saue Noortekeskuses 28. mail 2019. a. Aasta hiljem algas ehitusloa menetlemine, kuid siis algas ka koroonakriis, mis takistas koguduse tavapärast elu. 

Kui Vene sõjavägi 24. veebruaril 2022. a. Ukrainasse tungis, kallinesid Euroopas järsult nii energia kui ehitusmaterjalide hinnad ning sellest rahast, mida Saue kogudus oli kiriku ehitamiseks mõelnud, poleks jätkunud. Abi ei tulnud ka väljastpoolt. Kui jõudis kätte aeg tasuda vallale teine kolmandik hoonestusõiguse tasust, oli hirm, et suutmata ehitada kirikut osutub hoonestusõiguse tasu maksmine mõttetuks. Parema lahenduse puudumisel otsustas koguduse täiskogu hoonestusõiguse lepingu lõpetada. Kiriku ehituseks kogutud raha andis kogudus annetajatele tagasi ning osa juba makstud hoonestusõiguse tasu esimesest osast tagastas vald kogudusele. Kuna kiriku projekt on alles, ei keela kogudus seda kellelgi teisel kasutada. 

27. novembril 2022 loobus Ants Salus koguduse juhatuse esimehe kohustustes ning tema asemele valiti Herman Simm. Varem Suure-Jaani kogudusse kuulunud ja seal kirikule kroonlühtrigi kinkinud Simmil on olnud aega Jumala Sõna uurida. Nüüd jagab ta oma teadmisi Saue koguduses piiblitunde pidades.

Koguduse lugu” on õp Kristjan Luhametsa autorisaade, mis on Pereraadio eetris neljapäeviti kell 10.45; 17.15 ja 23.15.

Saateid saab järelkuulata ka aadressil www.pereraadio.ee.

Meeldib 1

Lisa kommentaar