Urmas Viilma: kolm kurjategijat Kolgatal

Peapiiskop Urmas Viilma (Foto: EELK arhiiv)

Suure reede sündmused avavad või sulgevad kõigi jaoks ukse paradiisi. Küsimus on, kummale poole paradiisiust inimene tahab oma vaba tahte alusel jääda, kirjutas peapiiskop Urmas Viilma täna ERRi arvamusportaalis ilmunud artiklis.

Urmas Viilma meenutab, et Jumala Poeg Jeesus löödi risti kahe kurjategija vahele. Keskmisest ristilöödud kurjategijast, Jeesusest sai ristil rippudes ootamatult õigusemõistja, kes ühele saatusekaaslastest lubas pääsu paradiisi ja viis täide ka teise kurjategija palve, kes palus tal Messiana päästa ennast ja neid. „Jeesus päästiski kogu inimsoo. Jeesus ei päästnud aga kedagi ristilt maha astudes, vaid ristile jäädes,“ lausus peapiiskop.

Nii ei seisne pääsemine mitte kannatuste lõpetamises ja surma takistamises, vaid surma võitmises surmast läbi minnes. Peapiiskop Viilma tõdes: „Seesugust pääsemist läbi kannatuse ja surma ei mõistnud keegi Jeesuse päevil ega mõista paljud ka praegu. Ometi on see suure reede ja ülestõusmispüha hommiku peamine sõnum.“

Nagu kurjategija ristil küsis Jeesuselt, miks ta ei päästa ennast ja neid, küsitakse praeguseni. Hiljuti esitati peapiiskopile küsimus seoses sõjaga Ukrainas: “Miks Jumal lubab Ukraina sõjal toimuda, laseb kümnetel tuhandetel vägivaldselt surra ja sunnib miljonid kodudest põgenema?” Peapiiskop kommenteeris: „Nagu Jeesus rippus koos kurjategijatega ristil, tahame panna nüüd Jumala jagama süüpinki sõja eest agressor Putiniga.“ Inimloomus kipub kirjutama edu ja õnnestumised reeglina enda arvele, läbikukkumised aga paneb ta süüks Jumalale. Seda tegi Urmas Viilma sõnul juba Aadam, kes omaenda tahet esmakordselt maitstes ruttas Jumalale süüdistades meenutama, et keelatud vilja ulatas talle sama naine, kelle Jumal oli talle kaasaks andnud, ning püüdis sellega teha Jumalast pattulangemise kaasosalise.

„Jumala üleinimlik ehk jumalik loomus ei takista paraku ka seda kurja inimlikku tahet, mille ohvriks on langenud praegu Ukrainas miljonid süütud inimesed. Inimese vaba tahte austamises ilmutab Jumal oma armastuse tõelist loomust. Nõnda saab inimene oma vaba tahte kaudu ise endale kohtumõistjaks,“ tõdes peapiiskop.

Lisa kommentaar