Suur Reede. Tänase päeva teema on Jumala Tall. Palvesõna ütleb Tartu praostkonna vikaarõpetaja Thomas-Andreas Põder, kes on Usuteaduse Instituudi süstemaatilise teoloogia professor, Tartu Ülikooli religioonifilosoofia kaasprofessor ja Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas teoloogilise uurimistöö ja oikumeenilise dialoogi sekretär.

“Suurt Reedet tähistatakse, kuna Suure Reede sündmused on tähendusrikkad. Kas ikka on? Mispärast – mis mõttes – tähistada Suurt Reedet? Seda kindlasti ei pruugi teha. Suur Reede ei pruugi mulle midagi tähendada; või tähendab – tähistab – see minu jaoks midagi, mis tegelikult ei vääri tähistamist. Kristlikus traditsioonis tähistatakse Suurt Reedet. Miks? Kas Suur Reede on Jeesuse hukkamise ja surma tähistamine? Tema ristisurma mälestamine ja meenutamine? Kas Suur Reede on aasta kõige kurvem päev – kõige suurema leina päev, kuna see on Jeesuse surma päev? Kas Suur Reede on aasta kõige kurvem päev – kõige suurema leina päev, kuna selles päevas kristalliseerub ja on fookuses minu luhtumine inimesena – see, et olen osaline ja kaassüüdlane Jeesuse surmas? Niisiis, kas Suur Reede tähendab-tähistab minu ja meie pattu – selle tõsiseltvõtmist ja tunnistamist? Elusuhteid lõhkuvate ja eluhävitavate vägede ja tungide tegelikkuse kibedat tunnistamist?

Kristlik usk tähistab Suurt Reedet, sest usu silmadele tähistavad Suure Reede sündmused päästesündmust – need viivad meid päästesaladuse südamesse. Uue Testamendi evangeeliumijutustusi Markuse, Luuka, Mattuse ja Johannese järgi on iseloomustatud pika sissejuhatusega kannatuslugudena. Need on tõepoolest jutustused, mida läbib algusest peale passiooni motiiv. Just nõnda jutustatakse rõõmusõnumit Jeesusest Kristusest. Asjaolu, et Jeesuse elulugu – seda kannatusmotiivist kantud ja ristisurmas lõppevat-tipnevat lugu – hakatakse jutustama rõõmusõnumina, oleks mõeldamatu ilma kogemuseta, et Jeesus on ülesäratatud. Jeesus on ülestõusnud! Ta on tõesti ülestõusnud! Ristilöödu elab! Sõna ristist (1Kr 1:18) on evangeelium!

Niisiis, Suure Reede tähistamine osutab päästesaladuse südamesse, kuid sellises tähenduses, s.t kristliku usu pühana, oleks see mõeldamatu ilma ülestõusmispühadeta. See aga tähendab, et Suure Reede kristlikku tähendust mõistame üksnes siis, kui tähistame Suurt Reedet päästesündmusena. Üksnes niisugusel horisondil – evangeeliumi ehk armusõnumi horisondil – on võimalik kõneleda tõeliselt kristlikult kannatusest, surmast, patust, ebaõiglusest, ebainimlikkusest jne. Seda taipamist on Eesti luterlikus traditsioonis suurepäraselt peegeldanud Suure Reede jumalateenistuse tähistamine armulauajumalateenistusena. Suur Reede on olnud Eestis sajandeid kirikuaasta suurim „lauapüha“. Rist ja armulaud on tihedaimalt ja sisimalt seotud!

Suurt Reedet tähistatakse Ristilöödu kohalolus ehk ülestõusmispühade rõõmu väes, kindlas lootuses surma igavesele äravõitmisele. Suure Reede sõnum on mitmemõõtmeline ja tähendustelt rikas, kuid ennekõike on Suure Reede sõnum rõõmusõnum. See sõnum kõneleb Jumala ligiolust päästjana meie luhtumises, kannatuses, olemise mõtte kadumises, surma ja jumalatuse pimeduses. Suure Reede ja ülestõusmispühade tähendused on sisemiselt niivõrd põimunud, et nende kronoloogiline jaotamine kurbuseks ja leinaks ühelt poolt – aasta kurvim päev, suurim leinapäev – ning rõõmuks teiselt poolt – suurim rõõmupüha – pigem ähmastavad kummagi sisu ning varjutavad evangeeliumi tõde ja ilu. Suure Reede tähistamises usupühana sisaldub juba ülestõusmispühade julgus ja rõõm, ülestõusmispühad kätkevad aga Suure Reede sündmuste sügavust – üles on äratatud Ristilöödu!”

Palugem: Jumal, Sa oled iseendasse võtnud elu ja surma vastuolu. Sinu passioonis – kannatuses ja surmas – avaldub Su kirglik armastus inimese ja loodu vastu, mis lepitab, loob uueks ja päästab ära kurjast. Sinu ristil toimub tegelikkuse teisenemine. Kristuse risti valguses avastame oma elusuhted – Sinu, Jumal, iseendid, meie maailma – kokku lõimituna Jumala armastavas südames. Palun õpeta meile ristiusku ja aita meid elada igaüht ristiinimesena ja olla üheskoos ristirahvas – Jeesuse Kristuse ristikirik – maailma ja kogu loodu hüvanguks. Me täname ja ülistame Sind, Isa, Poeg, Püha Vaim, Sa Suure Reede rõõmusõnumi Jumal. Aamen!

Lisaks:

Mõtiskluse algkuju on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia, 19.04.2019. Vaata lisaks: Wilfried Härle, „Meie eest surnud!? Jeesuse Kristuse ristisurma päästetähendus“. Kirik & Teoloogia, 29.03.2013.