Tänaseks päevaks valitud Pühakirja salm Taaveti 31. laulust ütleb: “Sinu käes, Issand on kõik mu ajad.” (Ps 31:16) Sellele juhtsalmile mõeldes kirjutas peapiiskop Urmas Viilma 31.12.2022 oma Facebooki lehel: „Vana-aastaõhtu on üks sellistest päevadest aastas, mis on teiste päevade seast eriliselt esile tõstetud selle viimse või lõpliku iseloomu tõttu. Tegelikult ei ole ju tänane päev erinev mistahes teisest päevast aastas. Aasta vahetumise hetkele ei anna keegi muu sügavamat tähendust kui inimene ise. Inimene on see, kes soovib just kahe aasta vahetumist tähistada tagasivaatamisega eelmisele aastale ja senisele elule. Samuti ka oma pilgu ettepoole suunamisega eelolevale aastale ja ka kaugemale tulevikku.“

Peapiiskop tuletab lugejatele meelde pühakirja, mis õhutab meid elama iga päeva selle arvestusega, et see päev on viimane minu senises elus ja homme hommikul kui silmad avan, on see minu esimene päev minu ülejäänud elus. „Kui igaüks meist nõnda uut päeva või ideaalis iga järgmist tundi alustab on kogu maailm igal päeval uus, parem ja ilusam paik elamiseks meile kui kõigile teistele. Siis ei ole tegelikult vahet, kas käes on vana-aastaõhtu või juba uusaastapäev. Iga lõppev päev jääb minevikku ning kaasa ei võeta midagi, mis koormab ning ees ootab lootusrikkam ja parem uus päev.“

Loe lisa: peapiiskop Urmas Viilma Facebooki leht

Tallinna Jaani koguduse õpetaja Eve Kruus kirjutab koguduse Facebooki lehel aasta viimasele päevale mõeldes, et lisaks kombele vaadata  tagasi ja teha kokkuvõtteid tuletab aasta viimane päev meile meelde ka aja kaduvust: „Meie elu ei sõltu ainult maailmas valitsevatest võimudest ja protsessidest, vaid meie elu on viimselt Jumala kätes, kes määrab meie elupäevade arvu.“

Vaimulik mõtles Vana Testamendi lauliku sõnadele, kes on kirjutanud: „Sinu käes, Issand, on kõik mu ajad“ (Ps 31:16). „Kummalised sõnad laulikult. „Kõik mu ajad.“ Kui palju on olemas aegu? Kui palju ühel inimesel neid on? Teame, et Jumal on andnud igale inimesele aja, mille jooksul ta saab siin, meeltega tajutavas maailmas, ringi toimetada. Aja, mida nimetatakse inimeluks. Teame sedagi, et sõltumata sellest, kui pikk see Jumala kingitud aeg kellelgi ka on, on see ometi vaid imetilluke osake inimmõistuse jaoks hoomamatust kõikehõlmavast ajavoost, mis kulgeb meie jaoks alguse ja lõputa.“

Eve Kruus tõdes, et ka selle alguse ja lõputa ajavoolu sees on oma algused ja lõpud: “On ajad millegi tegemiseks, mida mingil muul ajal ei saa teha. Ja on ajad millestki hoidumiseks, mille tegemine just sellel ajahetkel on väga vale. On õiged ja valed ajad. On tõeline tarkus ära tunda õiget aega õigeks tegevuseks, õigeteks sõnadeks. Selle tarkuse saab inimesele anda vaid Jumal, aja valitseja. Tema, kes on meid ellu saatnud, meile me elu kinkinud just selleks, et me õiges ajavoos ja ajaloos oleksime õiges kohas, ütleksime õigeid sõnu ja teeksime õigeid asju. Selleks, et taibata õiget aega ja teha seda, milleks meile meie elu aeg on kingitud, peame olema tihedas sidemes oma Jumalaga, kuulama Tema sõnu, Tema juhatust.“

Loe lisa: Tallinna Jaani koguduse ja kiriku Facebooki leht

Tallinna Toompea-Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus võttis aasta meenutused lühidalt kokku ajalehes Postimees (31.12.2022). Lisaks kogu aastale sünge pitseri pannud Ukraina sõjale on vaimulikku häirinud ka inimestavahelistes suhetes ja suhtlemises toimuv. „Eelkõige puudutab see poliitmaastikku, kus on palju räpasust ja koledust ning seda ei saa kindlasti vabandada sellega, et tulemas on valimiste aasta. Ma ei ole nõus nendega, kes ütlevad, et see ongi normaalne poliitika,“ tõdeb Aus.

Ent sõda ja inimeste vahelised suhted on olnud üllatajaks ka positiivses mõttes: „Eriti positiivne on inimeste püüd olla Ukrainale toeks. See on tõepoolest hämmastav, et nii paljud inimesed on pannud reaalselt käe külge, et aidata sõjapõgenikke, aidata ukrainlasi Ukrainas ja aidata Ukraina sõjaväge. See tahe ja panustamine on märkimisväärne. Ka minul oli väike hirm, et äkki see abistamissoov ühel hetkel lihtsalt vaibub, kuna ta läks ju kampaania korras käima, aga ei, abistamine jätkub ning see on väga positiivne ja tore.“ Koguduse aspektist on vaimulikule rõõmu teinud see, et kogudus on siiski saanud toimida sõltumata keerulisest majanduslikust olukorrast ja et inimesed hoiavad kogudust.

Loe lisa: Jaak Aus „Tagasivaade 2022. aastale vaimuliku pilgu läbi“, arvamus.postimees.ee 31.12.2022

Piiskop Tiit Salumäe rääkis Vikerraadio uudistesaates (29.12.2022) sellest, milliseid muudatusi on sõda toonud suhetesse Peterburi Jaani kogudusega. „Kui sõda algas, siis oli meil küsimus, kuidas on üldse võimalik selle kogudusega edasi minna,“ tõdes ta, kuid lisas, et tänaseks on koostöötahe kandnud vilja ning koostöö on jätkunud nii Ingeri kiriku, Eesti kontserdi, Eesti Seltsi kui ka kogudusega. „Teenistused toimuvad ja kokkuleppe kohaselt loetakse ka eestikeelseid tekste,“ informeeris piiskop. Ta lisas, et kogudus valis ka uue noore õpetaja, kes on lubanud ka eesti keelt õppida. Salumäe lisas, et ootab võimalust Peterburgi ka ise kohale minna.

Kuula lisa: Vikerraadio uudistesaade “Päevakaja” 29.12.2022

Harju-Risti koguduse õpetaja Annika Laats nentis Vikerraadio aastalõpusaates, et koguduse vaates oli mööduv aasta eelkõige sõjapõgenikele pühendunud. Selle abistamise taga on aga koguduse tahe, nagu on omal ajal olnud ka Vaikuse Laste rahupaiga loomise ja teiste ettevõtmiste puhul. Süüria põgenikud, kes leidsid kogudusemajas peavarju kuus aastat, on nüüdseks otsustanud edasi liikuda Tallinnasse. Juba veebruaris asusid kümned koguduseliikmeid ukrainlastele kortereid remontima ja sisse seadma. Vastuvõtt otsustati koos kõigi kohalike organisatsioonide, näiteks lasteaia ja tööandjatega, et inimestel oleks kohapeal ka midagi teha. Koguduses on igal perel oma tugiisik ja siin leidsid endale rakenduse mitmed uued koguduseliikmed. Kümnetest põgenikest, kelle eest kogudus on mõnda aega hoolt kandnud, on praeguseks paigale jäänud 20 inimest. Need on väga erinevad inimesed, erineva tausta, iseloomu, haiguste, suhtlemislaadi ja tõekspidamiste ja ootustega. Osa neist soovib kiiresti koju tagasi minna. Nii on ühel perel tuba värskelt remonditud ja laste ootel, kuid maja kõrval asub praegu relvaladu…

Vaimulik rääkis kuulajatele sellestki, kuidas raskustes vastu pidada ja oma vaimse tervise eest hoolt kanda. Üheks viisiks on käia regulaarselt koos ja rääkida südamest südamesse, asjadest, mis päriselt korda lähevad. Sellised tähendusrikkad kokkusaamised on viis vastastikku hoolitseda, et hinged oleks hoitud.  

„Vaimse tervise eest, oma jumalasuhte eest tuleb järjepidevalt hoolt kanda,“ tõdes vaimulik. Annika Laats selgitas ajakirjanike palvel ka mõiste „osadus“ tähendust: „Kõigil inimestel on ühisosa, meil kõigil on midagi, mis meid ühte seob ja meile tingimusteta korda läheb. See kooshingamine, õlg-õla tunne, usaldus, armastus ongi see, mis loob osaduse.“

Kuula lisa: “Lõpp hea, kõik hea”, Vikerraadio 31.12.2022