Laupäev, 01.10.2022
Vaimusaanud, toetage neid, kellel Püha Vaimu nii palju pole! Kuid, vähema Vaimuga vennad, toetage omakorda vaimusaanuid, kes on kaotanud Kristuse armastuskäsu täitmise võime! Palvetage üksteise eest!"
Kuid öeldud on: iga otsija leiab ja igale koputajale avatakse. Kui seatakse Jumala riik ettepoole maise muretsemise ja hoole suhtes, siis see pole püha muretus, hipilik hoolimatus, vaid fookuse seadmine."
Jumala armastusele ongi raske vastata, sest kummalisel kombel toimib see siis, kui pöörame näo oma kaasinimeste poole ja anname talle kas või pisikese heateoga edasi selle rikkuse, mille oleme Jumalalt saanud."
Kunagi aastaid tagasi kõnetas mind väga lause armulaua seadmisel – tulge, sest kõik on valmis. Kahe väikese lapse emale oli see maailma kõige ilusam lause. On midagi, mis on sinu jaoks valmis tehtud ja sa pead lihtsalt tulema. Sinult on ära võetud sättimise, ettevalmistamise, vastutamise hetk. On lihtne kutse, mis annab teada, et sa oled oodatud. Just sellisena nagu sa oled."
Teistele nagu uue olemise või elumõtte leidmise andmine ei tohi meid teha uhkeks. See pole meist, vaid meile antud ülesanne. Ja seepärast ei tohi me seda ülesannet ka kunagi tagasi lükata – olla üksteisele preestriks."
Taas tulen ma mõtte juurde, et seda, mille eest me pole olnud tänulikud, seda meil polegi. Kui me pidevalt tänulikuna meenutame head ja väljendame tänulikkust inimestele, siis ühel hetkel me saame end tunda miljardäridena ja me kõnnime otsekui muinasjutus, kus on tohutult palju toredaid tegelasi."
Kui inimesele on antud vaim haarata maailmakõiksust ja tajuda pisutki selle piiritust, ning ka hingesuurus mõistmaks oma väiksust kõige selle keskel, siis selle taipamisega kaasneb loomuldasa alandlikkus, mille üks oluline tunnus on oma piiride mõistmine."
See, mida omaksed tahavad lahkunu kohta meenutada, mahub sageli ühele paberilehele. Elutee võib olla pikk, kirju ja keeruline, kuid seda, mis on väärtuslik, ei pruugi väga palju olla. Väärtuslik mahubki ühele paberilehele."
Uskmatu süda on nagu külm, kõva ja kuiv savikamar, millele külvates seeme sugugi idaneda ei taha. Isegi inimesed, kes Jeesust oma ihusilmaga nägid, ei tundnud teda ära lihtsalt oma uskmatuse tõttu."
Jumala südame tundmine tähendab, et me pidevalt, radikaalselt ja väga konkreetselt kuulutame ja ilmutame, et Jumal on armastus ja ainult armastus ning et iga kord, kui hirm, isolatsioon või meeleheide hakkavad tungima inimhinge, ei ole see midagi, mis on Jumalalt."
Nii uskumatu kui see ka pole: kui arendame endas ükskõik milliseid kristlikke voorusi ja seda mitte ainult unistades või palvetades, vaid eelkõige reaalselt tegutsedes, siis arendame sellega koos ka oma võimet armastada."
Läbi patukahetsuse me jõuame üldse mingi dialoogini ja tänapäevases maailmas on patukahetsus ja dialoog need primaarsed asjad, kuhu me esimese sammuna üldse peame jõudma, et sealt edasi minna."
Mulle on alati meeldinud purjetamise ja kristliku olemuse võrdlus. Kui sul puudub usk ja sellega kaasas käivad veendumused, eetika ja moraal, siis oled kui laev merel, millel puudub kompass. Ilma kompassita ei ole võimalik leida oma asukohta reaalsuses, kaardil ja maailmas."
Soovin kõigile, et Jumala juhtimisel leitaks õige abikaasa ja elataks temaga koos oma elupäevade lõpuni. Abiellu on Jumal seadnud erakordse õnnistuse."
Jutlus peab inimesele andma midagi, mitte käskima meid teha, mitte manitsema ja noomima. Ta ei pea olema “ajakohane”, vaid inspireeritud kõnelus, nagu ta oli tuhandeid aastaid tagasi prohvetitel. Sest ainult see annab meile midagi, annab kindluse ja kõrvaldab tõkked, mis teelt eksinut ei lase tagasi. Me saame end muuta ainult siis, kui andmise kaudu avardatakse meie piirid. Ainult nõnda võime üldse muutuda."
Tänulikkus ja alandlikkus on õpitavad oskused, need rajavad teed armastusele."
Viimselt saame toetuda oma elus ja tegemistes, oma olevikus ja tulevikus Jumalale. Teadmine ja tunnetus, mis tuleb Püha Vaimu kaudu, ületab kõik muu maailmas õpitu ja õpetatu."
Minu mõte on lihtne – hingehoid ja diakoonia on praktiline teoloogia, millest iga inimene ja kogu loodu aru saab, sest kuulutus käib tegude kaudu ning hingehoidja ja diakon (diakoonia tegija) on kiriku misjonärid rahva hulgas."
Ilmselt üks mu lemmikuid on Aabel – temast peaksid inimesed rohkem eeskuju võtma, sest kui ta Jumalale anni tõi, siis ta tõi parima, mis tal oli. Jumalale tuleks tõesti tuua parim. Ja mulle meeldib ka Saalomon. Kui ma saaksin ühe soovi, mis läheb täide, siis ma valiksin samamoodi nagu Saalomon – tarkuse. Tarkus on see, mida on kõikjal vaja."
Meil võiks olla lihtsalt rohkem osadust üksteisega."
Silt: Urmas Viilma
“Kirikuelu” saates tuleb juttu kahest rahvusvahelisest kirikujuhtide kokkusaamisest
Vahetuid muljeid äsja toimunud sündmustelt jagavad Kirikute Maailmanõukogu keskkomitee liige õpetaja Tauno Teder ja Luterliku Maailmaliidu asepresident peapiiskop Urmas Viilma. Saadet juhib Meelis Süld.
Peapiiskop Urmas Viilma: hirmutav, kuidas muu maailm kohandab end sõjaga viisil: „Las sõdivad – meie elu läheb edasi…“
Peapiiskop jagas Facebooki lehel mõtteid oma lennuteekonnast Kasahstani, kus Nur-Sultani linnas toimub maailma usuliidrite kokkusaamine.
Luterliku Maailmaliidu asepresident Urmas Viilma: suurim väljakutse on ühise keele leidmine
Luterliku Maailmaliidu (LML) kodulehel ilmunud intervjuus tutvustas ennast ja oma tööd LML asepresidendina peapiiskop Urmas Viilma.
“Kõnetuste” saade vaatab tagasi suvesündmustele
Suvepuhkuse järel vaatavad Pereraadio ja EELK ühistööna sündivas saates “Kõnetused” teevad tagasivaate olulisematele sündmustele peapiiskop Urmas Viilma ning praost assessor Anti Toplaan.
Kunstitudengid rajasid Vilsandile kolumbaariumi ja seda tähistava maamärgi
Vilsandi kalmistu kõrvale paigutatud pesasümboolikaga rajatis moodustab värava tuhaurnide matmispaigale. Peapiiskop Urmas Viilma avaldab lootust, et kolumbaariumile lisaks avatakse saarel taas ka väike kalmistu kirstumatuste tarvis.
Posted in Kõneaine
“Kõnetused: Hoiame ühte”
“Kõnetused” on Pereraadio ja EELK ühistööna valmiv igakuine vestlussaade, kus päevakajalisi teemasid lahatakse kiriku vaatenurgast.
“Kirikuelu” saates: sõda on toonud muutusi luterlikku kirikusse Ida-Euroopas
vene luterlaste erisugusest suhtumisest sõtta Ukrainas ja LMLi abist sõjapõgenikele praeguses hädaolukorras. Meelis Sülla külaline on saates Luteriku Maailmaliidu asepresident peapiiskop Urmas Viilma.
Selle nädala hommikumõtiskluste kaasteeline on Urmas Viilma
“On päris tore mõelda, et kiriku sünnipäeva tähistatakse ka riigipühana,” ütles peapiiskop Urmas Viilma tänase teise nelipüha hommikuminutitel.
Posted in Kõneaine
“Kõnetused” juunis 2022
Pereraadio ja EELK koostööna valmivas saates “Kõnetused” vestlevad päevakajalistel teemadel peapiiskop Urmas Viilma ja Saarte praostkonna praost Anti Toplaan.
Posted in Uudis
Õpetaja Urmas Nagel sai kuldristi
Peapiiskop Urmas Viilma asetas 3. juunil Räpina Miikaeli kirikus toimunud palvusel õp Urmas Nagelile kaela kuldse ametiristi.
