Milliseid raamatuid loeb teoloogiadoktor Toomas Paul?
„Üks kriteerium, mis aitab leida lugemist väärt raamatuid, on aeg. Debüütteoste asemel on kindla peale minek lugeda antiikkirjandust, sajanditega settinud tarkust. Aga minu praegune põhilektüür on teaduskirjandus ja siin on paraku vastupidi – tuleb üritada kätte saada kõige värskem. Aju-uuringud, biosemiootika, igasugused loodusteaduse alad,“ räägib teoloogiadoktor Toomas Paul tema juures külas käinud Margit Arndt-Kaljule oma raamatuvaliku põhimõtetest. Avaldame siinkohal ajalehes Eesti Kirik ilmunud artikli põhjal nimekirja teostest, millesse vaimulik on viimasel ajal jõudnud süveneda. Soovitame siiski lugeda ka kirikulehe mahukat artiklit, kus iga raamatu juures on ka Toomas Pauli enda kommentaar.
Abikaasa Agne-Dorothea on ikka öelnud, et Toomas on nagu poisike, kes iga natukese aja tagant hõiskab: „Küll on äge, nii head raamatut ma pole veel/ammu lugenud!“ Kuidas sellist sädet endas hoida? „Ega ma seda teadlikult taotle. Head raamatud lihtsalt juhtuvad ette. Ja eks nad viitavad üksteisele. Olulised on ka sõprade soovitused, võrgustik, kus üpris erinevad inimesed jagavad oma leide ja soovitusi, kuna teatud hoiakud ja maitsed on sarnased.“
Rein Veidemanni „Piimaring“ (2018), kus Toomas Paul on külavaimuliku prototüübiks
Mathura „Jääminek“ (2016)
Mihkel Kunnus „Minu eugeenika saladus. Kultuurieugeenilisi koode“ (2012), „Roheline süü“ (2014), „Päästepaadieetika“ (2018)
Jaan Aru, kellelt on tore raamat „Ajust ja arust. Unest, teadvusest, tehisintellektist ja muust“ (2017)
Kevin Dutton „Psühhopaatide tarkus. Mida pühakutel, spioonidel ja sarimõrvaritel on meile edu saladuse kohta õpetada“ (e.k 2014)
Vladimir Tarassov „Juhtimisvõitluse kunst. Juhtimise ülevõtmise ja säilitamise tehnoloogiad“ (e.k 2005)
Robert Hendrickson „Kavalam kui inimene. Rottide ja inimeste sotsiaalajalugu“ (e.k 2006)
Ugo Bardi „Seneca efekt. Miks kõik kasvab aeglaselt, aga variseb kokku kiiresti. Raport Rooma Klubile“ (e.k 2018)
Bill Bryson „Kõiksuse lühiajalugu. Teekond Suurest Paugust inimeseni“ (e.k 2006)
David Christian „Tekkelugu. Kõiksuse suur ajalugu“ (e.k 2019)
Yuval Noah Harari „Sapiens. Inimkonna lühiajalugu“ (e.k 2016)
„Homo Deus. Homse lühiajalugu“ (e.k 2018)
„21 õppetundi 21. sajandiks“ (e.k 2019)
Jordan B. Peterson „12 elu mängureeglit. Vastumürk kaosele“ (e.k 2019)
Nassim Nicholas Taleb „Juhuse narrid. Juhuse varjatud roll elus ja äris“ (e.k 2011), „Antihabras. Asjad, mis lõikavad kasu korratusest“ (e.k 2019) ja „Oma nahk mängus. Peidetud asümmeetriad igapäevaelus“ (e.k 2019), „The Black Swan: The Impact of the Highly Improbable“ (2007)
Sam Kean „Caesari viimne ohe. Saladustest pakatav õhk meie ümber“ (e.k 2018)
Larry Siedentop „Inventing the Individual. The Origins of Western Liberalism“
Rupert Sheldrake „Dogmadeta teadus. Uuriva vaimu vabastamine“ (e.k 2014) ja „Teadus ja vaimne praktika“ Hardo Pajula tõlkes.
Max Wertheimer „Produktiivne mõtlemine“
Aldous Huxley „Philosophia perennis“
William James „Usulise kogemuse mitmekesisus. Uurimus inimloomusest“ (e.k 2013).
C. S. Lewis autobiograafia „Tabatud rõõmust“ (e.k 2000)
Lev Šestov „Potestas clavium“ („Võtmete võim“), „Hiiobi vaekaussidel. Palverännakud läbi hingede“ (e.k 2019)