24. aprillil meenutatakse 105 aasta möödumist 1,5 miljoni armeenlase surmamisest Türgis Esimese maailmasõja päevil, 1915. aastal, Otomani impeeriumi poolt. See sündmus on suure osa maailma riikide, kirikute ja oikumeeniliste organisatsioonide poolt tunnistatud genotsiidiks.

Peapiiskop Urmas Viilma on oma Facebooki lehel kriitiline, et Eesti Vabariik ei ole selles küsimuses julgenud ametlikku seisukohta kujundada. Vastutust selle küsimuse otsustamise või otsustamatuse eest veeretatakse juba aastaid parlamendi, valitsuse ja presidendi vahel üksteise õlgadele.

Urmas Viilma märkis, et Eestil on ka oma ajalooline side selle traaglise sündmusega. Nimelt, baltisaksalsest Eesti misjonär Anna Hedwig Büll päästis genotsiidi päevil Türgis misjonitööl viibides tuhandeid armeenlastest orbe. Anna Büll sündis Haapsalus ning temale tänuavalduseks ja mälestuseks on Eesti Armeenia kogukonna poolt sinna paigaldatud mälestustahvel ja hatškar. Oma päästetegevuse eest sai ta armeenlastelt hüüdnime “Emake Büll”.

Viilma avaldas omalt poolt Armeenia kogukonnale Eestis ja meie Armeenia partnerkirikule Eesti Kirikute Nõukogus genotsiidi 105. aastapäeval kaastunnet ja avaldas lootust, et Eesti Vabariik võtab ühel päeval julguse rindu ning astub nende riikide sekka, kes seda ajaloolist sündmust hukka mõistes on tunnistanud selle inimsusevastaseks teoks ja genotsiidiks. Peapiiskop lisas siinjuures oma ingliskeelse pöördumise Armeenia kogukonna poole, et avaldada oma solidaarsust nende traagilisel aastapäeval ning palvetada ajaloolise tõe tunnistamise ja leppimise eest.