Hageri kogudus sai 800. aastapäevaks oma lipu ja vapi
800-aastaseks saanud Hageri kogudus võttis juubeliaasta puhul kasutusele oma vapi ja lipu, mis 12. septembril toimunud tänujumalteenistusel Hageri Lambertuse kirikus ka pühitseti.
Jumalateenistusel teenis peapiiskop Urmas Viilma koos koguduse õpetaja, praost Jüri Vallsaluga. Piiblilektsioonid luges juhatuse aseesimees Agu Kaljuste ja muusikaliselt teenisid jumalateenistusel kaasa organist Mai Mänd, kammerkoor Lambertus Sigrid Põllu ja Merle Libliku juhatamisel ning Hageri koguduse pasunakoor Joel Otsa dirigeerimisel. Lipunaelad lõid koguduse poolt õpetaja Jüri Vallsalu ja juhatuse esimees Juhan Põld, lippu kandsid juhatuse liikmed Taavo Raun, Mikk Liblik ja Väino Maasalu.
Peapiiskop Urmas Viilma tutvustas oma Facebooki lehel koguduse värsket sümboolikat lähemalt: “Punased vapiväljad koos hõbedase ristiga viitavad Taani lipule, millelt on laenatud osa Hageri koguduse lipu ja vapisümbolitest. Kollased väljad lipul ja vapil viitavad Raplamaale ja piiskopimitra ning mõõk koguduse nimepühak Lambertusele. Vapi- ja lipukavandi autor on Priit Herodes. Maailma vanimalt ristilipult ehk Taani lipult pärit ristimärk on läbi kaheksa sajandi pikkuse ajaloo saanud Eestimaal oluline omakultuuri element. Leiame viited Taani lipule Harjumaa vapilt ja Tallinna väikeselt vapilt, nüüd siis ka Hageri koguduse vapilt ja lipult. Ristis on Jumala vägi! See vägi on õnnistusena kandnud ka meie maad ja rahvast.”
Peapiiskop Viilma tõdes, et Hageri kogudus ei ole esimene ega ka ainus, mis neil aastail oma 800. sünnipäeva tähistab. Hageri koguduse puhul toetuti Taani hindamisraamatu (ld Liber Census Daniae) suurele Eestimaa nimistule, kust võib leida ka Hakritz’i ehk Hageri nimelise küla. “Külades ristimisi läbi viinud mungad või preestrid, kelle andmetele Taani hindamisraamatus viidatakse, tegutsesid siinkandis teadaolevalt 1219-1220 aastatel. Kulus 20 aastat, enne kui andmed ristitud küladest 1241. aastaks raamatusse kirja pandi,” kirjutas kirikupea. Tallinna omaaegne linnaarhivaar Paul Johansen oletas tema sõnul pärast Taani hindamisraamatu põhjalikku uurimist, et kirik valmis Hageris üsna kohe pärast külade ristimist, ehk 1221. aastal.
Vaata ka:
