„Palvet võib võrrelda nii vaimses kui füüsilises mõttes Jumala kummardamisega. Jeesus õpetab meid Jumalat kummardama vaimus ja tões. See tähendab ennekõike tegelikku pühendumist.“
Anti Toplaan
Eesti Kirik 05.05.2021

„Ei ole minulegi ahvatlus kedagi, kelle usk või arvamus tundub mulle kahjulik, mutta tampida võõras. Võin siin vaid öelda, et ka igapäevaste asjadega tegelemine, koristamine, aiatöö, puude lõhkumine, nõude pesemine jne aitavad usulisel agressiivsusel mööduda. See on väga subjektiivne näide usu ja tegude positiivsest koosmõjust.“
Toomas Jürgenstein
Eesti Kirik 05.05.2021

„Ajaloolased ei ole pidanud Bathasar Russowi hinnangut 1571. aasta katku algusele tema „Liivimaa kroonikas“ kuigi tõsiselt võetavaks, kuid meile ristirahvana peaksid siiski midagi tähendama tema sõnad: „Katku, sõja ja kalli aja (nälja) vastu /…/ Jumala sõnale vastavalt paremaid rohtusid ei leidu kui patukahetsus ja meeleparandus ning vaga palve kõikvõimsa Jumala poole, et ta seda karistust kergendaks.““
Urmas Viilma
Eesti Kirik 05.05.2021

„Sügavalt inimlik on pelg saada Kõigevägevamalt – ja veel avalikult – korvi, nagu noormees, minnes unelmate neidu tantsule kutsuma. Ent tegelikult ongi tõeliselt ägedad need palved, kui minnakse püüdma püüdmatut ja mille täitumine osutuks pööraseks imeks.“
Tiit Kuusemaa
Eesti Kirik 05.05.2021

„/…/ Kristus täidab meid pühadusega. Et me oleksime üks Kristusega nagu Kristus Jumalaga. See on selline armastus, nagu sellest Johannes kõikjal räägib. See on selline usk, millega meisse armastus valatakse. Ja see on selline palve, et meis oleks see armastus, mis täidaks meid nagu vesi pange. Kõigil meil sama vesi.“
Vallo Ehasalu
Eesti Kirik 12.05.2021

„Tänapäeva inimene justkui arvab, et ta on kohutavalt tark võrreldes 2000 aastat tagasi elanud inimesega, et tol ajal ei suudetud kriitiliselt mõelda. Minu meelest on kriitiline mõtlemine justnimelt kristlusest välja kasvanud.“
Hüllo-Kristjan Simson
Eesti Kirik 12.05.2021

„Oluline on teada, mis on iga liturgilise osa taga: milline kirjakoht, milline lugu. Tegu pole üksnes sõnade või lauluga, ta on ka ikoon ehk pilt. Sõna läbi antakse edasi pilti. Näiteks lauldes “Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimestest hea meel (LK 2:14) tuleb jõululugu silme ette. Vanas Testamendis on läbiv, et Jumala teenimine on Jumala tegude meenutamine. Liturgia ongi Jumala tegude meenutamine, nende elavaks tegemine.“
Hüllo-Kristjan Simson
Eesti Kirik 12.05.2021

„On kadunud eeskujud ja kriteeriumid. Ning mis paistab olevat veelgi olulisem: kaduma on läinud hirm. Hirm, mis tulenes paljuski usust. Usust reaalselt eksisteerivasse paradiisi ja põrgusse. Nii olemegi me jõudnud paljude jaoks kehtivasse aegruumi, kus ja milles võib anda rahumeeli ahvatlustele järele, sest hirm karistuse ees on muutunud pelgalt abstraktseks.“
Urmas Nagel
Eesti Kirik 12.05.2021

„Paradiisis kuulas naine mao juttu ja arutas temaga Jumala seisukohtade üle. Kuradi seisukohad jäid tol korral peale. Psalmist alustab oma esimest laulu sõnadega “Õnnis on inimene, kes ei käi õelate nõu järgi ega istu pilkajate killas”. Laulik teadis täpselt, keda tuleb kuulata ja kellest eemale hoida.“
Joel Luhamets
Eesti Kirik 12.05.2021

„Me kunagi ei tea, kus ja kuidas Jumal inimest kõnetab. Olen näinud, kui oluline on ka neile, kes ei pea ennast kristlaseks, kirikusse jõudmine. Nad soovivad olla pühitsetud ruumis, vaikselt, mõtiskledes.“
Jane Vain
Eesti Kirik 12.05.2021

„Nelipüha sündmuse kirjeldus näitab meile selgelt, et kirik ei ole sugugi ajast maas, vaid hoopis sellest ees. Põhjus, miks me seda üldjuhul ei näe ega taipa, on see, et Jumal näitab meile alati rohkem, kui me oleme võimelised seda vastu võtma.“
Mihkel Kukk
Eesti Kirik 19.05.2021

„Suurtest asjadest kõneldakse tavaliselt nõnda, et sellest saavad kõik aru, sest sellised mõtted, sõnad ja kõned tulevad südamest. Südames on ka armastus. Südames on ka Jumal. Kõnet armastusest või Jumalast mõistetakse ka ilma samas kõnekeeles kõnelemata, sest Jumala Püha Vaim avab meie keele- ja meelepaelad. Nii, nagu ta seda tegi esimesel nelipühal – sellel erilisel päeval, mil sündis Kristuse kirik.“
Urmas Viilma
Eesti Kirik 19.05.2021

„Nelipüha ongi teise, meile nähtamatu maailma puudutus. Jumala Vaim täidab inimesi selles maailmas ja muudab nende olemust. Just olemus muutub. Ei ole tähtis erinevate keeltega rääkimine, tervendavate imede tegemine, mida tavaliselt rõhutatakse nelipühaga seoses, vaid mõtlemise, ellusuhtumise ja ka pühakirja mõistmise muutumine, taeva puudutus.“
Eenok Haamer
Eesti Kirik 19.05.19.05.2021

„Inimene on muu hulgas ka ihulik olend, mitte üksnes immateriaalne vaim kusagil virtuaalreaalsuses või pikslike ekraanil. Kehalised kogemused ja üksteisega kohtumise vajadus kuuluvad loomuldasa inimeseks olemise juurde. Jumal on meid nõnda loonud.“
Toomas Nigola
Eesti Kirik 19.05.2021

„Jumala tänamiseks vajatakse kõiki keeli, sest Issanda Kristuse olemust ja tema mõõtmatut päästetööd ei saa muul moel piisavalt ülistada.“
Anti Toplaan
Eesti Kirik 19.05.2021

„Me ei suuda Jumalat lõpuni lahti seletada, aga ometi ei võta see lahtiseletamatus meilt võimalust Jumalat tunda ja temast ka teistele tunnistada. Me võime tajuda Jumala olemasolu, võime temaga suhelda läbi palve ja oma kogemusi jagada, ilma et teaksime kõiki teoloogia peensusi ja keerdkäike.“
Kätlin Liimets
Eesti Kirik 26.05.2021

„Kõik kaotused, kõikumised, muutused ja katkemised ei ole määratud meid lõplikult murdma, kui laseme Jumalal nende kaudu endas uut luua.“
Tiina Janno
Eesti Kirik 26.05.2021

„Kirik ja kogudus ei ole asi iseeneses, keset linna üks ilus hoone ja hulk inimesi, kes siin käivad. Me oleme osa EELKst, osa Tallinnast, Eesti Vabariigist, osa eesti rahvast, osa maailmast. On oluline, et me mõistaksime teisi ja oleksime ise arusaadavad teistele.“
Jaanus Põder
Eesti Kirik 26.05.2021

„Mõnikord on meie valu eriti suur, kuna ootame, et muutuvad asjad püsiksid. Sel juhul tuleb pilk suunata tõelisele pidepunktile ja alustalale. Meie usus on tugev kindlus, kust ammutada rahulikku ja turvalist muutumatust, mida elu ei paku.“
Kaili Särg
Eesti Kirik 26.05.2021

„LEND on see, mis annab edasi mõtteid sellest, kui tähtis on seada ja otsida elus kõrgemaid eesmärke – seda isegi siis, kui sinu parv ja su lähedased su ambitsioone hukka mõistavad.“
Jaanus Jalakas
Eesti Kirik 26.05.2021

„Selleks, et Jumalat kogeda, peab inimene seda tahtma. Kui ta avab oma südameukse kasvõi natukene sellele taipamisele, siis ülejäänu teeb Jumal ise.“
Jaak Aus
Eesti Kirik 26.05.2021