Vaimse toimetuleku teemadel arutlesid saates “Mõttekoda” peapiiskop Urmas Viilma, diakon Igor Gräzin ning saatejuht Janek Mäggi. Lähemalt olid jutuks liikumispiirangud ja veebiõpe koolides, kuid räägiti ka usupühadest väidetavalt ilmalikus Eestis. Videosalvestis saatest valmis veebisaate “Taevas tuleb appi!” koostöös Raadio 7-ga.

Saatejuht Janek Mäggi leidis saadet sisse juhatades, et kui paastuajale huumorivõtmes vaadata, siis on ka riik pandeemia tingimustes paastumisele kaasa aidanud, sest piirangute survel on kõigil tulnud loobuda mitmetest muidu tavapärastest asjadest.

Urmas Viilma sõnul on seekordne paastuaeg läinud üksluisemalt kui tavapäraselt. Lihast ja alkoholist loobumine on olnud lihtne, kuid sellest keerulisemad on tundunud tehnikaga seotud piirangud – ühest küljest kümned tunnid nädalas ekraani taga veebikoosolekutel, teisest küljest traditsiooniline loobumine Facebookist, kui tahaks midagi kirjutada ja sõna sekka öelda.

Paastuaegse loobumisega võiks kaasneda miski, mis on positiivne, leidis Viilma. Kui maad võtab mandumine või nüristumine, on hea otsida vaimutoitu raamaturiiulist. Kiriku ja vaimuliku roll praegusel ajal on aga otsida viise, kuidas kogudusega ühenduses olla, inimesi kinnitada ja lohutada, lisas peapiiskop. Endiselt on võimalik kirikusse tulla, ehkki avalikke jumalateenistusi ei toimu.

Igor Gräzin ütles, et on juristina pidanud oluliseks tuua selgust piirangute teemasse. Samuti soovib ta kaasa aidata probleemide lahendamisse, mis on seotud inimeste vaimse tervisega. Gräzini sõnul teeb muret, et depressioon vaevab üha enam ka noori ja soov on neid aidata. Muhumaal olles on ta enda sõnul püüdnud koju süüa viia inimestele, kellest teab, et nad on üksildased ja piiratud liikumisvõimalustega. “Ei ole kindel, et teen seda elu lõpuni, aga vähemalt koroonaajal,”ütles ta.

Järgnevalt vahetati mõtteid, kuidas mõjutab praegune distantsõpe hariduse omandamist. Janek Mäggi tunnistas oma kooliajale tagasi mõeldes, et ta oli halb õpilane, keda kooliskäimine eriti ei huvitanud. Enda sõnul puudus ta õppeaasta kohta kindlasti umbes kaks kuud – ühe veetis kabet mängides ja teise kuu jagu tegi poppi. Ta leidis, et õige õppimine algabki pärast kooli, kui on selge, milleks seda töös vaja on. Sellega nõustus ka Igor Gräzin, viidates õpipoisist meistriks saamise traditsioonile, kus selle nimel tuli palju aastaid oskusi omandada. Küll aga vaatab ta murelikult eelolevale eksamiperioodile ülikoolis, kui esimese kursuse üliõpilased hakkavad eksameid tegema – siin on tema sõnul võimalikud üllatused.

Urmas Viilma oli seda meelt, et ehkki koroona-aeg õppimist mõjutab, siis jäädavat hariduslünka noortel ei jää. Lähiajaloos on olnud ka keerulisemaid aegu, kuid need lüngad on aja jooksul ikka tasandatud. Küll aga nentis ta, et süsteem ise on hädas toimimisega – kool peab saatma õpetajad koju, seejuures säilitama nende palga.

Jutuks tulid ka liikumispiirangud. Janek Mäggi leidis, et praegune reisimise piiramine on tekitanud suuri kogunemisi väikestes kohtades. Vaatamisväärsused ja looduskaunid kohad on praegu üle rahvastatud – tema kogemuse kohaselt on näiteks Taevaskojas inimesi sama tihedalt kui muidu Tallinna kesklinnas. Mäggi lisas liikumispiirangutega seoses veel, et teadaolevalt on inimesed koroonaajal juurde võtnud keskmiselt kaks kilo.

Urmas Viilma nentis, et teatud mõttes on praegu piirid rohkem kinni kui nõukogude ajal. “Kui see suvi läheb ka siseturismi peal, siis on lagi ees,” leidis ta, sest kõik sihtkohad on kõige enam päevatee kaugusel. Vaimse tervise probleemid võivad seoses liikumatusega aga veelgi süveneda. Koroonaaja piirangutele mõeldes tegid saate külalised kriitikat, et perspektiiv on praegu lühiajaline ja nii ei saa keegi mõelda läbi tegevuskava olukorrast väljatulekuks.

Ees seisavad ülestõusmispühad – sellega seoses arutati saates, kas meil on liiga palju või vähe usupühi. Igor Gräzin ütles, et Eestis on enam-vähem sama palju pühi kui mujal riikides, aga pigem siiski vähem. Vaba päeva annavad riiklikud pühad ja kui teistes riikides on usupüha ühtlasi ka riiklik püha, siis ei saa rahvusvaheliselt tööd teha ka siin, sest partnerid ju puhkavad. Viilma lisas, et see puudutab näiteks panku ja nii ongi tekkinud huvitav olukord, kus just pangad peavad usupühi kõige süvenenumalt – alates neljapäevast, mil meenutatakse Püha Õhtusöömaaega kuni teise ülestõusmispühani esmaspäeval.

Peapiiskop Viilma rääkis, et oli poolteise nädala eest külaliseks Kanal 2 kõmu tekitanud saates “ESSE”. “Oleks ma varem seda saadet näinud, poleks läinud,” nentis ta “Mõttekoja” kuulajatele selgituseks. Saade ise koosnes Viilma sõnul suures osas usklike kiusamisest ja mõnitamisest, kuid mõtlema pani teda rünnaku taustaks olnud vaikiv eeldus, et Eesti on ilmalik riik. Urmas Viilma sõnul tekitab see küsimuse ka seoses riiklike tähtpäevadega: kui meil on riiklike pühade hulgas ka kristlikud pühad ja Eesti on ilmalik riik, siis miks me näiteks Suurel Reedel sunnime lapsi koolist koju jääma? Seejuures ei saa laps ju arugi, millise pühaga on õieti tegu, sest koolis talle seda ei õpetata.

Illustreerimaks, et Eesti on ilmalik riik, oli saates “ESSE” korraldatud tänavaküsitlus, millest selgus, et inimesed ei tea peast kümmet käsku, küll aga tunnevad popartiste. “Taukarit ja Veskit me näeme söögi alla ja peale, selleks pole vaja minna kooli,” kommenteeris peapiiskop. Küsimust “kas sa tead kümmet käsku?” pole aga mõtet inimesele esitada, kui seda pole talle kunagi õpetatud, leidis kirikupea.

Saate lõpus tulid osalised tagasi ülestõusmispühade juurde. Ehkki pühade on kirikud tõenäoliselt suletud, on armulaud – side Kristluse endaga – ka pandeemia ajal võimalik. Ühtlasi on see kindlaim vaktsiin, rõhutas peapiiskop. Pandeemia ja ka tänane kriis saab samuti ühel hetkel ajalooks, just nagu kannatusajalegi järgnes ülestõsumise hommik.

1