Uuringu „Elust, usust ja usuelust“ raames on hinnatud mitte üksnes inimeste erinevate hoiakute osakaalu, vaid ka usku ja moraali puudutavate hinnangute koosmõju. Nii leidsid sotsioloogid vastavalt 2010. aasta andmetele uuringutulemuste põhjal eestimaalaste viis portreed:

1. väga täpselt ja selgelt religioosselt määratletud maailmapildiga inimtüüp

2. elulistes moraaliküsimustes liberaalsete, muudes küsimustes konservatiivsete vaadetega inimtüüp

3. valikuliste moraalikriteeriumidega ja teispoolsusesse ning hingemaailma skepsisega suhtuv inimtüüp

4. liberaalsete moraalsete seisukohtadega oma usku omav inimtüüp, kes usub teispoolsusesse, aga Jumalal on nende elus väga väike roll

5. moraaliküsimustes kõige liberaalsem ja teispoolsusesse ning hingemaailma kõige skeptilisemalt suhtuv inimtüüp

2020. aasta uuringutulemuste põhjal  leiti, et eristada võib kolme tüüpi inimesi, keda iseloomustab üheksa moraali ja 13 usuga seotud hoiakut. Vastajate puhul võrreldi lisaks seisukohtadele konkreetsetes küsimustes ka demograafilisi näitajaid ja hoiakute olemasolu või nende puudumist.

2020. andmete põhjal joonistus välja kolme tüüpi vastajaid:

Tüüpi 1 (33% vastajatest) iseloomustab eeskätt suurem huvi ja vastuvõtlikkus usu ja moraaliga seotud teemade vastu

Tüüp 2 (27% vastajatest) puhul on iseloomulik usu ja moraaliga seotud küsimustes suur „arvamus puudub“ ja „raske öelda“ vastuste osakaal.

Tüüp 3 (40% vastajatest) on moraali ja usu küsimustes selgetel seisukohtadel, kuid leiavad, Jumalat ega palve väge ei usu.

Edaspidi vaatleme e-Kirikus neid portreesid lähemalt.