“Kristlik kultuurilugu ei ole ainult kristliku religiooni õpetus, vaid lugu kristliku mõtteviisi mõjust meie ajaloole, keelele, kombestikule…,” tutvustab EELK Usuteaduse Instituudi kristliku kultuuriloo magistrant Arlet Palmiste. Õppima läks ta sooviga mõista kultuurilooliste sündmuste laiemat tausta. See oli silmiavav kogemus, kinnitab ta nüüd.

***

Portaal on iga kiriku silmapaistvaim osa. Portaal ehk maakeeli uks on piir maise ja taevase maailma vahel. Portaal on küll kutsuv ja huviäratav, kuid samas peab tekitama inimeses aukartust Jumala maailma vastu. Miks selline sissejuhatus õppima kutsuvale kirjutisele? Esiteks ei mõistaks ma kiriku portaali ega muude osade tähendust, kui ma poleks asunud õppima Usuteaduse Instituudi kristliku kultuuriloo magistriõppesse. Teiseks oli Instituut minu jaoks portaal, mis avas eestlaste ajalugu, kombeid, pärimust ja ka keelt enim mõjutanud kristlikku kultuurilugu.

Tundsin juba ammu, et minu teadmised on lünklikud ja vajavad korrastamist. Kirjutades peamiselt ajaloolisi näidendeid võin ühe aja perioodi või eluloo enesele selgeks teha, kuid puudu jäi laiemast taustast. Seepärast nähes ajalehes „Sirp“ kutsuvat kuulutust ei kahelnud hetkegi ja otsustasin õppima asuda. Tänaseks on minu õpingud lõppenud ja jäänud veel vaid lõputöö, kuid ikkagi helistasin ühel augusti päeval dekanaati ja uurisin kultuuriloo tunniplaani järele, et võimalusel osaleda veelgi mõnel kursusel.   

Kristliku kultuuriloo programm avas mitmes mõttes minu silmad. See oli äärmiselt inspireeriv ja valgustuslik rännak. Tutvumine karismaatiliste õppejõududega oli boonus teadmistele. Kristlik kultuurilugu ei ole ainult kristliku religiooni õpetus, vaid lugu kristliku mõtteviisi mõjust meie ajaloole, keelele, kombestikule jne.  Me oleme eestlastena elanud 800 aastat kristlikus maailmas ja loomulikult on see mõjutanud meie rahvuslikku mõtteviisi. Seega pole magistriõppeprogramm pelgalt kristliku kiriku lugu, vaid ka meie rahvusliku kujunemise lugu läbi kristliku prisma.  

Oma õpingutelt saadud teadmisi olen püüdnud juba ka jagada. Olen korraldanud oma kodukirikus Järva-Madisel mõtterännakuid kiriku ajalukku. Kiriku dokumentatsioon on ajaloo tuultes suures osas hävinenud ja seepärast ei ole teada ajaloosündmuste tagamaid, kuid seda inspireerivam on täna erinevatele kaudsetele vihjetele tuginedes neid sündmusi ja nende põhjuseid rekonstrueerida. Minu mõtted poleks eales nõnda rändama asunud, kui mul poleks olnud julgust astuda üle Usuteaduse Instituudi ukseläve. Astusin uduvihmaselt tänavalt valgusküllasesse ruumi. Igas mõttes. Esimene samm on raske, kuid edasi järgneb nauding.