“Ukrainlaste võitlus- ja kaitsevaim on oluliselt suurem kui see, millega on teda vallutama mindud,” nendib täna 65. sünnipäeva tähistav Rapla koguduse õpetaja Mihkel Kukk ja tunnistab, et ka pidupäeval on tema mõtted seotud Ukrainaga.

Sotsiaalministeeriumi juures tegutseva vaimse tervise osakonna nõunik-peakaplan Katri Aaslav-Tepandi pingutas 8. märtsil ülikiires päevakavas aja leidmiseks, et Eesti Kirikule antud intervjuus selgitada sõjapõgenike vastuvõtmisega seonduvat. 

Juhtkirjas võrdleb piiskop Tiit Salumäe Ukraina kaitselahinguid Eesti Vabadussõjas peetutega ning toonitab, et nagu siis, nii ka praegu on vajalik keskenduda rahu eest palvetamisele. 

Küsimusele, kuidas rääkida koolis sõjast, püüab vastust leida kolumnist Toomas Jürgenstein, kes on igapäevaselt ametis kooliõpetajana. Hea õpetaja peaks olema tema meelest ärakuulaja ja rahustaja ning leppima, et vahel universaalset nõu ei olegi anda. 

Kui Ukraina sõja alguspäevil oletati, et Eestisse saabub 2000 sõjapõgenikku ning Eesti Diakoonia juhi Avo Üpruse sõnul oli kirik valmis majutama neist kümnendiku, siis tänaseks on selge, et põgenikke tuleb kordades rohkem ja seetõttu kohustab kristlaste vastutustunne ka majutuskohtade arvu kirikute juures mitmekordistama.  

Meelemuutusest meile antud ajas kirjutab teoloog Randar Tasmuth, kes toonitab: “Kui laseme meelemuutusel end juhtida, siis näemegi muutusi. Siis ei ole meil vaja enam karta, siis saab olema nii, et neid, kes on meiega, on rohkem kui neid, kes on nendega (2Kn 6:16).”

Ka Luterlik Maailmaliit kogub annetusi, vahendab Eesti Kirikule maailmaorganisatsiooni peasekretär Anne Burghardt, kes ütleb, et kiriklikud abiorganisatsioonid Põhjamaadest, Saksamaalt ja Põhja-Ameerikast on annetanud sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuvaid summasid, mida kasutatakse selleks, et aidata liikmeskirikutel käivitada suuremõõdulisi abiprogramme.

Pakume kokkuvõtet maailma pressis ilmuvatest seisukohavõttudest Ukraina sõja teemal. Teiste hulgas vahendame Vene Õigeusu Kiriku patriarhi Kirilli pöördumisest mõtet, et ta tajub valuga inimeste kannatusi, mida toimuvad sündmused Ukrainas põhjustavad. 

Pikemas intervjuus kinnitab Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel esikoha saanud kirjanik Loone Ots, et me ei tohi mõelda, nagu ei suudaks üks inimene maailma muuta. Tema debüütromaan “Armastus” jagab lugejatega lugu 1940. aasta Eestist ning selles osalevad mitmed tuntud isikud, teiste hulgas usuteadlane Uku Masing. 

Rubriik “Uudiseid praostkonnast” vahendab teateid Pärnu praostkonna Saarde kogudusest ja Lääne-Harju praostkonna Rapla kogudusest. Erinevate koguduste näiteid ühendab märksõna lastetöö koguduses. 

Järeldusele, et vaktsineerimise küsimus on Eesti kristlaskonna jaoks pigem meditsiiniline kui teoloogiline küsimus ning lõplik hoiak kujundatakse välja sarnaselt ülejäänud ühiskonnaga, jõuab sotsioloog Laur Lilleoja oma mahukas artiklis “Kirik, ühiskond ja koroonakriis”.

Lehejutluse kirjutab Võnnu koguduse õpetaja Urmas Paju kirjakohale Pauluse esimesest kirjast tessalooniklastele.