Õp Kristjan Luhamets tutvustas Pereraadio saatesarja “Koguduse lugu” seekordses osas Tartu Soome koguduse lugu. 

Ingerisoomlased on 17. sajandist alates Soomest Ingerimaale rännanud luteriusuliste soomlaste järeltulijad. Nende kodumaa laius suurel maa-alal Narva linnast Laadoga järveni. Nõukogude võim ja teine maailmasõda ei jätnud sellest kahjuks kuigi palju alles – kodud hävitati, mehed langesid sõjas, rahvas pillutati laiali. Sõja järel tuli palju ingerisoomlasi Eestisse, sh Tartusse ja selle ümbrusesse. 

1946. aastal hakkas Tartu Pauluse koguduse õpetaja Harri Haamer pidama soomekeelseid jumalateenistusi. Jutlused aitas tal soome keelde tõlkida Paul Ariste, kes oli ülikoolis soome-ugri keelte kateedri juhataja. Harmooniumi taga istus vana ingeri köster. Pisarad voolasid mehe silmadest, kui ta saatis laulu „Onnea oi verratonta“. Mõni nädal veel ja Issand kutsus selle mehe siit ajast igavikku. 

1947. aasta jaanuaris saadeti Tartusse pikast vangistusest vabanenud ingerisoome kirikuõpetaja Juhani Vaasseli. Kevadel pidas veel õpetaja Haamer soomekeelseid jumalateenistusi Pauluse kiriku taastatud tiibhoones – kirik oli ju veel varemeis, alates juunikuust jätkas õpetaja Vaasseli ingerlaste teenimist Tartu Peetri kirikus. Kaks aastat kasutas ingerisoome kogudus Peetri kirikut kuni 1949. aasta juulis vangistati õpetaja Vaasseli taas ning saadeti Krasnojarski kraisse. Hirm nõukogude võimu ees sundis paljusid ingerlasi oma rahvust ja päritolu varjama. 

Tänu Jumalale jõudis kätte muutuste aeg. 1988. aastal kogus Anatoli Šults andmeid Tartu ingerisoomlaste kohta. Ta kutsus nad kokku Tartu raekotta, kus asutati Tartu Ingerisoomlaste Selts – esimene omataoline Eestis. 18. detsembril 1988 õnnistas Tartu Peetri kirikus Ingeri lipu Nõmme Rahu koguduse õpetaja Voldemar Ilja. Tallinna seltsi lipp õnnistati paar kuud hiljem Tallinna Toomkirikus. 

Kuna ingerlased on usklik rahvas, oli algusest peale üks osa seltsi tegevusest soomekeelsete jumalateenistuste korraldamine Tartu Peetri kirikus. Esimesed jumalateenistused pidas Iisaku koguduse õpetaja Avo Kiir, orelit mängis Janika Oras. Esimesest jumalateenistusest võttis osa peaaegu 200 inimest, kellest armulaual käis 70. Õpetaja Kiir oli varem pidanud mõned jumalateenistused Narva ingerlastele. Küllap seetõttu oskasid ka Tartu ingerlased just tema poole pöörduda. 

Ühe Tartu ingerisoomlaste eestvedaja Helena Puistaja õde Lydia Juht oli asunud Soome elama. Lydia kutsel tulid 1989. aasta oktoobris Eestisse Karttula, Tervo ja Vesanto koguduste esindajad eesotsas Tervo koguduse õpetaja Olli Vuorineniga. Nad pöördusid peapiiskop Kuno Pajula poole sooviga saada Tartu Soome koguduse sõpruskogudusteks. Tartu Soome kogudust polnud veel ametlikult registreeritud. 

Soome sõbrad kinkisid Tartu ingerlastele jumalateenistuse käsiraamatud, koraaliraamatud, hulga piibleid ja kiriku lauluraamatuid. Tartu Soome kogudus registreeriti ametlikult 1990. aastal, kirikuõpetajaks sai Mustvee koguduse õpetaja Eenok Haamer, organistiks tema abikaasa Eha Haamer. Esimeseks juhatuse esimeheks valiti Helena Puistaja. Eenokile olid olulised lapsepõlve mälestused ajast, mil tema isa Harri Haamer teenis ingerlasi. 

Ligi pool sajandit oli möödunud ajast, mil ingerlased oma kodumaal said viimati soomekeelstel jumalateenistustel osaleda. Pika aja jooksul olid ununenud soomekeelsed kirikulaulud. Abikäe ulatas Helgi Vaikmäe, kes hakkas õpetama Soome kirikulaule. Iga kord pool tundi kuni tund aega enne jumalateenistust tulid inimesed kokku ja harjutasid laule. 1990. aasta lõpul moodustas Helgi Vaikmäe Soome koguduse laulukoori ehk Maria-koori. Lauljaid oli 22. Lisaks jumalateenistustele laulis koor Ingerisoome Seltsi üritustel ning külaskäikudel sõpruskoguduste juures. 

Tartu Soome koguduse loomise aegu pidasid Tartus jumalateenistusi ka Vesanto koguduse õpetaja Veikko Vesisenaho ja Tervo õpetaja Olli Vuorinen. Lisaks andsid nad Soomes leeriõpetust vähemalt kahele rühmale. 1990. aastal ristis Olli Vuorinen Tartu Soome koguduses 13 last ja täiskasvanut. Järgmisel aastal konfirmeeriti 14 inimest. 

1990. aastate algul kutsus Soome president Mauno Koivisto ingerlasi Soome tööle ja elama. Läksid peamiselt nooremad inimesed ja valdavalt jäidki sinna. Tartu Soome koguduse jumalateenistused jätkusid. 1994. aasta kevadel kutsus Helena Puistaja koguduse teenimisele abiks Äksi koguduse noore õpetaja Urmas Orase. Sealtmaalt on jumalateenistusi peetud kordamööda: Eenok iga kuu esimesel ja Urmas kolmandal pühapäeval.

Hariliku kirikulisena osales jumalateenistustel tihti saami-soome teoloog Nilla Outakoski. Ta oli väga värvikas persoon, kellega pärast jumalateenistusi oli põnevaid vestlusi. 

1996. a. valiti juhatuse esimeheks Tyyne Kruus – tõeline ingeri memm, kes mäletas palju elust kodukülas, elust enne sõda. Ta jagas ingeri toitude retsepte ning oli kõikide poolt palavalt armastatud. 

1997. a. sai Tartus Veski tn 35 valmis Ingeri maja. Ehitus sai teoks Soome riigi kulul. Kuni maja valmis, peeti mõned jumalateenistused ka Tartu Ingerisoomlaste Seltsile kuulnud keldrikorteris Struve tn 5. Seni olid jumalateenistused Tartu Peetri kirikus. Alates Ingeri maja valmimisest on kõik jumalateenistused toimunud seal. Sõpruskogudused kinkisid altarikapi ja täiendavalt lauluraamatuid, Alisa Kotsalainen ja Leili Soovere õmblesid altarikatted. Ingeri majas tegutseb ka Tähtvere päevakeskus.

Head suhted sõpruskogudustega on Tartu Soome kogudusel säilinud ka pärast seda, kui Soomes viidi läbi omavalitsusreform ja paljud vallad kokku liideti. Kuigi sõpruskogudused pole enam iseseisvad, pole kadunud inimestevaheline sõprus. Vastastikuseid külaskäike piiras vaid koroonapandeemia aastatel 2020 ja 2021. 

Suured sündmused koguduse elus on ingerisoomlaste laulupeod. Selline pidu toimub igal suvel mõnes Eestimaa paigas, mitmel korral on seda peetud Tartus. Ingerisoome laulupidu algab alati jumalateenistusega. 

Aastatel 1993 – 1994 teenis Tallinnas Ingerisoome kogudust õpetaja Hannes Wallin, kes pidas soomekeelseid jumalateenistusi ka Rakveres, Tartus, Pärnus ja Võrus. Kui 1997. aastal pühitseti Olli Kortelainen Tallinna Ingerisoome koguduse õpetajaks, arvati tema tööülesannete hulka muuhulgas soomekeelse töö korraldamine Tartu praostkonnas. Eesmärk oli koguda Soomest saabunud soomlasi, kes Tartus elavad, õpivad ja töötavad. Ainuüksi Tartu ülikooli arstiteaduskonnas õppis mitusada soome tudengit. 

Neli aastat pidas Olli Kortelainen Tartu Pauluse kirikus soomekeelseid jumalateenistusi ja orelit mängis Anna Humal. Õpetaja Eenok Haameriga lepiti eelnevalt kokku, et nendel pühapäevadel, kui on Tartu Soome koguduse jumalateenistus, õpetaja Kortelainen Tartusse ei tule, küll aga ülejäänud pühapäevadel. Neil jumalateenistustel osalesidki peamiselt Soome päritolu üliõpilased ja soome keelest huvitatud eestlased, mõnikord ka Soome turistid. 

Tartu Soome kogudusse paraku noored soomlased ei jõudnud. Hea, kui nad oma kodumaalgi kirikusse jõudsid. Nii moodustavad Tartu Soome koguduse liikmeskonna peamiselt eakad mummod, siirad usuinimesed, kes on sündinud ja kasvanud kristlikus vaimus. Nendega on hea ja mõnus koos olla. Õhkkond koguduses on väga südamlik. Ustavalt tullakse Jumala Sõna juurde kokku. Tülisi ega arusaamatusi Tartu Soome koguduse ajalugu ei tunne. 

Alates 2008 on koguduse juhatuse eesotsas Hilda Kruustük. Paljude liikmete lapsed ja lapselapsed on liitunud eesti kogudustega. Usklikud mummod tunnevad sellest ikka rõõmu.

“Koguduse lugu” on õp Kristjan Luhametsa autorisaade, mis on Pereraadio eetris neljapäeviti kell 10.45; 17.15 ja 23.15.
Saateid saab järelkuulata ka aadressil www.pereraadio.ee.

1