Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja Patrik Göranssoni sõnul saab kabel ilusamaks, kui ta kunagi eales olnud on: esmakordselt on uue fassaadilaudise saanud kirikuhoone seda värvi, nagu arhitekt Karl Tarvas ta alguses kavandas. Sõja eel valminud kirikut enne nõukogude okupatsiooni värvida ei jõutudki.

1938. aastal pühitsetud rannarootslaste kabelis taastati kooskäimine 2000. aastatel, mil tavakodanikud seni võõra võimu poolt okupeeritud Naissaarel taas jala maha said. Ainus hoone, mis sõdurite poolt üle võetud saarel siin varem elanud rannarootslasi meenutas, oligi kabel ja seegi nii õnnetus seisus, et muinsuskaitse renoveerimist enam mõistlikuks ei pidanud. Neid jäänuseid ja inimtühja troostitust näinud Rootsist pärit vaimulik Patrik Göransson ja Rootsi-Mihkli kogudus ametnike nukra tõdemusega siiski kaasa ei läinud. Kabel kui kallis mälestus siin kunagi elanud ja tegutsenud inimestest otsustati taas üles ehitada.

Ühest ammusest intervjuust võib lugeda Göranssoni põhjendust, miks ta inimtühjal saarel kabelit taastama asus: „Kui kirik saab korda, tulevad saarele ka inimesed.“ Ajakirjanik pani selle küllap üsna kummaliselt kõlanud mõtteavalduse kirja, kuid seda optimismi vaevalt et jagas. Tohutut lagastustööd arvestades oli raske isegi ette kujutada, et keegi võiks veel kunagi siin kodu rajamisele mõelda. Siiski võib täna igaüks olla saarel lausa kahe ime tunnistajaks: puidust pühakoda on juba viis aastat seest täiesti korras ja selle taaspühitsemisel osales isegi Rootsi kroonpritsess. Kabeli taaspühitsemise eel aastal 2018 oli suurim tähtsündmus aastal 2005, mil kabeli torni paigaldati taas rist. Kabeli viimase ennesõjaaegse risti võtsid 1940. aastal kodudest teistkordselt lahkuma sunnitud naissaarlased endaga kaasa, et saarele saabunud punaväelased seda rüvetada ei saaks. 

Elu saarel on nüüdseks on taastunud, kogukond ehitab ja arendab lausa uskumatu hooga ja mandrimaalt tullakse siia kultuurisündmustele ning end loodusesse laadima. Iga kord on midagi uut vaadata. Korras sadam on viimase aja saavutuste reas kahtlemata kõige suurem, kuid rõõmu teeb ka see, et militaarsaarest on taas paljudele kodu saamas. NAISSAARe ühtehoidev kogukond on kogu südamest aidanud kaasa ka kiriku taastamisele. Lisaks kahel suvel toimunud heategevuslikele orelikontsertidele Tõnu Kaljuste eestvedamisel on õla alla pannud mitmed saarel kanda kinnitanud inimesed: Anders Andersson, Ivar Valdmaa, Aivo Rosenberg, Tarmo Raik, Olar Gofman, kaptenid Andrus Pruul ja Alo Kudeviita, samuti toetasid ettevõtted ESSVE Eesti kinnitusvahendite, Harmet OÜ fassaadilaudise ja AS TOODE plekitootetega.  Restaureerimistöid teostas Ingo Rannamägi ehitusmeeskond. Kogudus tänab ka kõiki neid, kes paljukannatanud kabeli taastamise eest aastaid on palvetanud.  

Teenistused Naissaare püha Neitsi Maarja kabelis (mis on Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse üks abikirikuid väikesaartel) toimuvad iga kuu esimesel nädalavahetusel. Järgmisena on kogudusel tahtmine Viimsi valla eraldatud maal püsti panna väike kogudusemaja. Püsiv peatuspaik loob kirikurahvale võimaluse kabelit vähemalt suvisel ajal senisest pikemat aega lahti hoida, mida saare külalised juba ammu pikisilmi ootavad.

Naissaare kirik (Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse Naissaare kabel) on ehitatud 1934. aastal arhitekt Karl Tarvase projekti järgi. Kiriku pühitsemine toimus 11.09.1938. Kiriku arhitektuurne lahendus on väga lihtne, kuid see on meisterlikult projekteeritud. Pikihoone on ehitatud servatud ümarpalkidest klassikalise rõhtpalkkonstruktsioonina.