Õigeusu teoloogide deklaratsioon: "Vene maailm" (Ruskii mir) on valeõpetus

Ajakiri “Kirik ja Teoloogia” avaldas õigeusu teoloogide deklaratsiooni „Vene maailma“ (Russkii mir) valeõpetuse kohta. Kallaletungi õigustamiseks Ukrainale on Moskvas kasutatud ka “Vene maailma” ehk Russkii mir’i kontseptsiooni. Selle kui valeõpetuse mõistis Brandon Gallaheri (Exeteri ülikool) ja Pantelis Kalaitzidise (Volose Teoloogia Akadeemia) initsiatiivil hukka terve rida juhtivaid õigeusu teolooge üle kogu maailma. 13. märtsil avaldatud deklaratsiooniga on praeguseks ühinenud üle 1200 allakirjutanu. Palju tähelepanu äratanud tekst on nüüd loetav ka eesti keeles.

Deklaratsiooni ingliskeelne tekst ja allakirjutanute nimed on leitavad Volose Teoloogia Akadeemia ja Public Orthodoxy lehekülgedelt.

Deklaratsioonis seisab:

“Palugem Issandalt rahu kogu maailmale, head seisu Jumala pühadele kogudustele ja kõikide ühinemist. (Jumalik liturgia)

Venemaa sissetung Ukrainasse 24. veebruaril 2022 on ajalooline oht rahvale, mis on osa õigeusklikust kristlikust traditsioonist. Veelgi murettekitavam on aga õigeusklikele see, et Vene Õigeusu Kiriku ladvik on keeldunud sissetungi tunnistamast ja teeb selle asemel ebamääraseid avaldusi rahu tähtsusest Ukrainas toimuvate „sündmuste“ ja „vaenuavalduste“ valguses. Samal ajal rõhutavad nad ukraina ja vene rahvaste vendlust, käsitledes neid ühe Püha Venemaa osadena, süüdistavad sõjategevuses kurja „Läänt“ ja suunavad oma kogukondi suisa sõjategevust õhutades palvetama.

Moskva Patriarhaadi mitme juhtfiguuri toetus president Vladimir Putini sõjale Ukraina vastu juurdub teatavas õigeusklikus, etnofületistlikus usulises fundamentalismis, mida kutsutakse Russkii mir’iksvõi „Vene maailmaks“. Tegu on totalitaarse loomuga valeõpetusega, mis on Õigeusu Kirikus ahvatlev paljudele ja mille on omaks võtnud isegi paremäärmuslased ning katoliiklikud ja protestantlikud fundamentalistid.

President Vladimir Putin ning Moskva Patriarh Kirill (Gundjajev) on viimase 20 aasta jooksul oma kõnedes korduvalt viidanud Vene Maailmale ning arendanud seda ideoloogiana. 2014. aastast alates, mil Venemaa annekteeris Krimmi poolsaare ning alustas Donbassis varisõda, kuni täiemahulise sõja alguseni Ukrainas on Putin ja Patriarh Kirill kasutanud Vene maailma ideoloogiat sissetungi peamise õigustusena. „Vene maailm“ kätkeb endas arusaama riikideülesest Vene sfäärist või tsivilisatsioonist, mida nimetatakse Pühaks Venemaaks ning mis hõlmab Venemaad, Ukrainat ja Valgevenet (kohati ka Moldovat ja Kasahstani), ent samuti ka etnilisi venelasi ja vene keelt kõnelevaid inimesi üle kogu maailma. Sellel Vene maailmal on üks ühine poliitiline keskus (Moskva), üks ühine vaimne keskus (Kiiev kui „kogu Venemaa ema“), üks ühine keel (vene keel), üks ühine kirik (Vene Õigeusu Kirik ja Moskva Patriarhaat) ning üks ühine patriarh (Moskva patriarh), kes töötab ühe ühise presidendi või rahvusliku juhiga (Putiniga) „sümfoonilises kooskõlas“ ning hoiab alal erilist ühist vaimulaadi, moraali ja kultuuri.

„Vene maailma“ vastas seisab korrumpeerunud Lääs eesotsas Ameerika Ühendriikide ja Lääne-Euroopa riikidega, mis on andnud end „liberalismi“, „globaliseerumise“, „kristianofoobia“, „homoseksuaalsete õiguste“ (mida propageeritakse geiparaadidel) ning „sõjaka sekularismi“ meelevalda. Lääne ning nende õigeusklike üle ja vastu, kes on langenud skismasse ja sattunud eksitusse (nagu Oikumeeniline Patriarh Bartolomeus ja teised kohalikud õigeusu kirikud, mis teda toetavad), seisab Moskva Patriarhaat koos Vladimir Putiniga; kaks tõelist selle õigeuskliku õpetuse kaitsjat, mida nad mõistavad traditsioonilise moraali, jäiga ning paindumatu traditsioonikäsitluse ning Püha Venemaa kummardamise raamistikus.

Alates Patriarh Kirilli ametissepühitsemisest 2009. aastal on Moskva Patriarhaadi juhtfiguurid ja Vene riigi kõneisikud järjepidevalt kasutanud neid printsiipe õigeusu ühtsuse teoloogilise vundamendi kahjustamiseks. Kiriku korraldamine rahvuspõhiselt mõisteti hukka 1872. aasta Konstantinoopoli kirikukoguga. Vene maailma ideoloogia alus on etnofületismi valeõpetus. Kui me aktsepteerime selliseid valepõhimõtteid kehtivatena, siis lakkab Õigeusu Kirik olemast Jeesus Kristuse Evangeeliumi, Apostlite, Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistuse, oikumeeniliste kirikukogude ja kirikuisade kirik. Ühtsuse saavutamine muutub võimatuks.

Nõnda ütleme me lahti „Vene maailma“ hereesiast ja Venemaa valitsuse häbiväärsest sõja valla päästmise teost, mis tõukub sellest põlastusväärsest ja õigustamatust õpetusest, mida Vene Õigeusu Kirik vaikimisi heaks kiidab. Need on sügavalt mitteõigeusklikud, mittekristlikud ja inimvaenulikud teod inimsoo vastu, mis on kutsutud olema „õigeks tehtud… valgustatud… ja pestud meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel ja meie Jumala Vaimu läbi“ (Ristimistalitus).

Nõnda nagu Venemaa on tunginud sisse Ukrainasse, on Patriarh Kirilli Moskva Patriarhaat tunginud sisse Õigeusu Kirikusse, külvates näiteks Aafrikas lahkhelisid ja riidu, mille tagajärjeks on korvamatud kaotused mitte ainult kehadele, vaid ka hingedele; ohus on truude usklike pääsemine.”

Järgneb loetelu, milles on ära toodud kiriku põhitõed koos Piibli kirjakohtadega ja põhjalikud selgitused väärõpetuse osas.