“Kes on päästnud üheainsagi hinge, see on päästnud terve maailma. Enam kui 53 aastat Pärnumaal Mihkli kogudust teeninud Gustav Maarand on teinud seda mitmel korral,” on Pärnumaa kauaaegset praosti tema 2002. peetud 90. sünnipäeval meenutanud Mart Raudsaar ajalehes Eesti Kirik.

12. juunil õnnistas piiskop Tiit Salumäe Mihkli kiriku peaukse juurde paigutatud pingi, mis on pühendatud praost Gustav Maarannale. Vaimuliku sünnist möödus 19. veebruaril 110 aastat. Palvusel meenutati ka Juta Maaranda, praosti abikaasat ja truud abilist kirikutöödes. Mälestuspalvusel teenis piiskop Salumäe koos õpetaja Kari Tynkkyneniga. Kontserdi andis Pärnu segakoor Endla. Organist oli Lia Salumäe.

Piiskop Tiit Salumäe meenutus:

Gustav Maarand 19.02.1912 – 29.01.2003

Gustav Maarand 19.02.1912n. 29.01.2001

Eesti vaimulik. Oreli- ja koorijuhtimisõpingud Tallinna konservatooriumis katkestas 1941. aastal alanud sõda, mil Maarand mobiliseeriti Nõukogude armeesse, ta oli tööpataljonis ja Eesti Lakurkorpuses. Pärast sõda asus ta õppima õpetajate Adolf Horni ja Jaan Lääne innustusel teoloogiat. Oma esimese jutluse pidas ta (jutlustajana) 24. detsembril 1945 Mihkli kirikus. Aseõpetajaks ordineeriti ta 23.08.1951.

EELK Mihkli Miikaeli kogudust teenis ta kokku 53 aastat. Sellele lisaks teenis ta 35 aastat Kirbla koguduse õpetaja. Hooldaja õpetaja Varblas, Martnas ja Märjamaal. Ta oli 15 aastat Lääne praostkonna praost.

Juta Maarand 6.6.1927–2.4.2011

1958. a abiellus Juta Mihkli kirikuõpetaja Gustav Maarandiga ja asus elama Mihklisse. 1960 sündis poeg Andres ja 1961 poeg Toomas.
Juta käis Gustaviga kaasas väga paljudel ametitalitustel ja kuna Gustav oli väga hea laulumees, siis sooviti, et nad koos laulaksid. Juta toimetas matusetalitusi, kui Gustav oli haige. Tema sõnavõtud ja kõned olid alati väga oodatud. Nad teenisid koos kogudust kõrge vanuseni. Juta oli palvetaja, kes Jumalale noorena antud tõotust ei murdnud.

Piiskop Salumäe tsiteeris ka lõiku ajalehes Eesti Kirik 2002. aastal ilmunud artiklit: “Gustav ütles: «Jumal on kandnud mind läbi raskete lahingute — Jumal paneb sõnad suhu, tee vaid suu lahti. Ma ei ole kunagi alla jäänud.”

Salumäe jätkas: “Gustavist sai laagri matja, kes sängitas mulda mitukümmend inimest. Gustav naasis sõjast teistsuguse mehena, aga ka Eesti elu oli teistsugune, mis esitas uusi väljakutseid. Laskurkorpuse veteranina oleks Gustav võinud vastu võtta mõne hõlpsa tööpakkumise, kuulas ta vaimulike sõna, kes tegid talle ettepaneku hakata vaimulikuks. Gustav ei saanud  keelduda. Ta asus Mihkli kogudusse, sest soovis  Sipa külas elavaid vanemaid aidata. 24. detsembril 1945 pidas Gustav Maarand esimese jutluse, jõulujutluse Mihkli kirikus. «Kell viis,» mäletab ta siiamaani teenistuse algusaega. Mihkli eelmine õpetaja Juhan Truu oli põgenenud Rootsi kaudu Lõuna-Aafrika Vabariiki. Gustavist sai kõigi õigustega vaimulik Tema elu oli väga värvikas. Uue ärkamisaja tulles oli Gustav Maarand üks Mihkli kalmistu Vabadussõja ausamba taastamise algatajaid. Tema oli omal ajal ka Vabadussõja ausamba mahavõtmise algataja ja ausamba kalmistule matnud. 1988. aasta juunis sai sammas taas oma kohale. Surnuaiapühal ausammas avati – ja oli vist kolmas taastatud Vabadussõja ausambana Eestis.”

Lõppu lisas Tiit Salumäe ka Lääne Elu endise fotograafi Arvo Tarmula meenutuse: «Maarand kõneles võimsalt nagu Cicero. Tema kõne oli väga julge ja võiks öelda, et programmiline,»

Praost Gustav Maaranna tegevust on tunnustatud ka riiklike autasudega: 1996 Pärnumaa Vapimärk ja 2000 Riigivapi IV klassi teenetemärk

Vaata lisa:

Piiskop Tiit Salumäe Facebooki leht