10.-14. augustil tähistab Kuressaare vanim kogudus 500 aasta möödumist Laurentiuse koguduse ja kiriku esmamainimisest. Sündmuse puhul ilmus värskelt trükist ka raamat “Kuressaare Laurentiuse kiriku ja koguduse 500 aastat”.

“Laurentiuse kirikus koos käiv kogudus on elanud ja hinganud koos linna arenguga, jagades selle rõõme ja muresid,” kirjutab sündmusest ajaleht Saarte Hääl. “Vaatamata koguduse kirikut tabanud tulekahjudele, on nii hoone kui ka rahvas uuesti otsekui tuhast tõusnud fööniks, kellel on suur sarnasus kotkaga. Müütiline lind ilmus iga 500 aasta tagant, põletas end tuleriidal ja ärkas noorenenuna tuhast taas ellu. Seetõttu on fööniks olnud kristlikus kunstis ülestõusmise ja Kristuse sümbol.”

Kuressaare vanima kiriku lugu on tihedalt seotud linna kujunemise ja arenguga. Sadamakoht oli Kuressaares tõenäoliselt juba enne piiskopilinnuse rajamist. Linnuse ja linna saksakeelne nimi Arensburg, mis püsis 1918. aastani, tähendab tõlkes Kotkalinnust ja tuleneb piiskopkonna kaitsepühaku evangelist Johannese atribuudist kotkast, kes on leidnud oma koha ka praegusel linna vapil.
Kuressaare Laurentiuse kogudust ja kirikut mainitakse piiskopkonna vanimas registriraamatus esimest korda 1522. aastal. Laurentiuse uue kiriku rajamisega praegusesse asukohta vahemikus 1620-1630 pandi alus uue linnasüdame tekkele.

Kuressaare Laurentsiuse kiriku ja koguduse esmamainimise 500. aastapäeva sündmuste kava

10. august, lauritsapäev

Kl 13 juubelikonverentsi avamine Laurentiuse kirikus.

Anu Mänd “Püha Laurentius kirikute kaitsepühakuna ja kunstis”. Garel Püüa “Laurentiuse pühitsetud kiriku(te) ehituslugu”. Urmo Rausi eestikeelse vitraažikataloogi esitlus. Õilme Salumäe “Tähelepanuväärseid isikuid koguduse ajaloost kuni 20. sajandi alguseni”. Joel Luhamets “Isikute ja isiklik lugu läbi koguduse vaimuliku silmade 21. sajandil”.

Juubelitrükise esitlus Garel Püüalt. Õuel kiriku ehitus- ja ajalugu tutvustava stendi avamine (koostanud Garel Püüa).

Ringkäik “Imeasjad kirikus”: Laurentiuse kiriku lohe” – Anu Mänd, kunstiajaloolane. „Kõige kirjum altariruum” Eva Mölder, restauraator. “Tukukotid” – Marju Raabe, Eesti ajaloomuuseumi tekstiiiikogu hoidja. “Tahame uut torni!” – Juhan Kilumets, arhitektuuriajaloolane. “Kiriku uued vitraažid ja nende sünnilugu” – Urmo Raus.

Kl 19 kontsert-jumalateenistus, kus osalevad viimase 40 aasta jooksul kogudust teeninud vaimulikud Joel Luhamets, Jaan Tammsalu, Hannes Nelis ja Anti Toplaan. Jutlustab Jaan Tammsalu. Laulab koguduse segakoor Sauer. Juhatab Anneli Tarkmeel.
Kl 21 lavastus “Teekond Jumalasse”. Aluseks on Mika Waltari romaan “Riigi saladus” Piret Saluri tõlkes. Dramaturg ja lavastaja Jaan Tooming, kunstnik Anne Türnpu. Mängivad Kristo Viiding, Anne Türnpu, Rain Simmul, Indrek Sammul, Lauri Kaldoja, Kaido Kivi ja Katrin Kivi.

11. august

Kl 19 kirikukontsert «Ööviiuli lummuses”. Katrin Nachtigall (viiul), Mikko Hauhia (klaver, orel ja laul). Õhtune viiulimäng on ka väike vihje Debora Vaarandi kaunile luuletusele ja sellele tehtud ilusale laulule. Kavas on klassikalisi viiuli-ja klaveripalu sellistelt eesti heliloojatelt nagu Heino Eller, Urmas Sisask, Ester Mägi, Liis Viira jt. Samuti kohapeal sündivad improvisatsioonid “Ööviiuli” teemale ja vaimulike laulude teemadele. Sekka paar-kolm merelaulu Saaremaa luuletaja Myosotise tekstidele.

12. august
Kl 12 joonistusvõistluse “Laurentiuse lugu” parimate tänamine ja näituse avamine Kuressaare kultuurikeskuses koostöös Kuressaare kunstikooli ja Kuressaare raegaleriiga.
Kl 19 kammerkoor Collegium Musicale kontsert
Helilooja Pärt Uusberg kirjutas 2021. aastal kammerkoorile Collegium Musicale loo «Laurentsiuse lugu” (segakoor + orel), mis kõlas Pühalepa ja Kuusalu kirikus aasta tagasi. Tänavu tuleb see teos ettekandele Kuressaares. Kontserdi kavas on veel Arvo Pärdi muusika. Dirigent Endrik Üksvärav.

13. august

Kl 19 Riinimanda kooride kontsert. Dirigendid Pärt ja Urve Uusberg.

14. august

Kl 11 jumalateenistus, muusikaga teenivad kaasa Anneli Tarkmeel ja Rein Orn. Jutlustab Tiina Ool.
Kl 15 orelikontsert “Jubilate Deo omnis terra” (Hõisake Issandale, kõik ilmamaad!). Esineb Edoardo Narbona.