„Kui tahame edukalt meie tsivilisatsiooni ründavate tumedate jõudude vastu seista, tuleb taas ausse tõsta Euroopa kultuuripärandi kese, hoiatab meie kõige pikaajalisem poliitik ja Tallinna toomkoguduse liige Tunne Kelam Postimehes ilmunud tuumakas intervjuus, mis kahtluseta väärib lugemist täismahus ka tasulisena. Autor on ajakirjanik Aimar Altosaar.

Tunne Kelam kummutab artiklis illusiooni, et nõukogude võim ja kommunismi aeg lõppesid 30 aastat tagasi ning selle perioodi võib rahulikult minevikku arvata. Ta toob lihtsa näite: sümbolid elavad edasi ja kui Hitleri pildi või svastika kasutamine tekitavadki rahvusvahelise skandaali, siis kommunistliku maailmavallutuse sümboleid toodetakse la levitatakse meenetena siiani massiliselt.

Praegu juurdleb Kelami sõnul kogu maailm selle üle, kuidas Vladimir Putin nii mõjukaks ja ähvardavaks juhiks kujunes ning pakub vastuse: vaatamata sellele, et Euroopal peaks olema ajaloos küllalt kogemusi, et äärmusideoloogiaid ära tunda ja vältida, ei vaevutud lihtsalt seda tegema. „Kas poleks olnud tuhat korda praktilisem, tuhandeid elusid ja energiat säästvam, kui demokraatlikud riigid oleksid 30 aastat tagasi teinud ühise moraalse pingutuse võrdsustamaks totalitaarne kommunism natsismiga?“ küsib ta.

Poliitik tuletab meelde Aleksandr Solženitsõnit, kelle järgi kommunistlik süsteem tugineb kahele sambale: vägivallale ja valele. Üks ei suuda teiseta hakkama saada. Vägivald on esmane, kuid varsti vajab ta maske ja loore, et ennast kuidagi õigustada, et end salongikõlblikuks teha. Kelam toob omakorda välja kaks tegurit, mis aitavad seda koletist elus hoida: Lääne inimese soovmõtlemine ja teisest küljest pragmatism põhimõttekindla hoiaku asemel.

Tunne Kelam hoiatab: „Pöörates tähelepanu totalitaarse kommunismi kuritegudele idas, on ülimalt oluline hakata tajuma ka pragmaatilises tõe ja vale segunemise õhkkonnas võrsuvat maheda heaolutotalitarismi ohtu. Meeldiva roosamannaliku survega sulgeb see meie egod lühinägeliku elukäsitluse vanglasse. Võõrutab meid märkamatult mõtlemisest oma isiksuse igavikulise dimensiooni, tõelise väärikuse ja vabaduse peale.”

“Religioon käsitab iga inimest igavikulise olendina, seega eeldab meilt vastutust. Täpselt samuti, nagu nõuab vastutust demokraatia, mille juured ulatuvad kristlikusse maailmavaatesse,” nendib Tunne Kelam.

Loe artiklit:

AK FOOKUS ⟩ Tunne Kelam: igaüks peaks mõtlema, mis on elu mõte, see otsustab tema vaimse selgroo, Postimees 26.02.2022, autor Aimar Altosaar