Täna, 16. aprillil kell 12 tähistati Rapla Maarja Magdaleena kirikus tänujumalateenistusega õpetajate Algur Kaerma, Tõnu Linnasmäe ja Mihkel Kuke ordineerimise 40. aastapäeva. Jutlustas peapiiskop Urmas Viilma ja laulis Riinimanda koor Urve ja Pärt Uusbergi juhatusel.

“Nagu äsjasündinud lapsed…“

“1983. aastal asetas peapiiskop Edgar Hark koos assistentide, Saarte prasti Toomas Pauli ja Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja Jaan Kiivitiga käed ordinatsiooniks peale neljale noorele mehele – need olid Aldur Kaerma, Mihkel Kukk, Tõnu Linnasmäe ja Heino Nurk,” ning lisas toonasele ajastule mõeldes: “Need neli meest ei teadnud siis veel, et ees ootavad sootuks teistsugused ajad kui siis, kui nad usuteed alustasid. Neid noori mehi oli vaja selleks, et tuua kirik täiesti uude ajastusse, kuhu rahvas ja riik iseseisvuse taastamisel astus.”

Peapiiskop  Viilma meenutas jutluses teise ülestõusmiaegse pühapäeva tähendust. Pühapäeva piiblilugemised räägivad sellest, et ülestõusnud Jeesus ilmus kahtlevatele jüngritele ja veenis neid oma ülestõusmises. Jüngreid täitis rõõm, kui nad kohtasid Jeesust elavana. Pühapäeva ladinakeelne nimi Quasi modo geniti (“nagu äsjasündinud lapsed”) viitab ülestõusmispühadel ristitutele, nagu ka pühapäeva teine ladinakeelne nimi dominica in albis (“valgete riiete pühapäev”).

1980-90. aastatel kirikusse uus põlvkond noori vaimulikke, kellel oli suur õhin Jumalasõna kuulutamise järele, rääkis peapiiskop. Neli noort vaimulikku asus Jumala riigi põldu harima ajal, kui rahvas oli kirikuvastase propaganda tagajärje kirikust kaugenenud. Tänane kirikupea ise asus sama adra taha kümme aastat hiljem.

Nagu äsjasündinud lapsed igatsege vaimulikku selget piima, et te selle varal kasvaksite pääste poole. (Pt 2:2). Piibli kirjakohas toodud pöördumise, ristiinimeseks saamise hetk on peapiiskopil praegugi eredalt meeles: “Mäletan, kuidas kristlik õpetus hakkas avanema; tundus, et tõde on kohe-kohe siin minu silmade ees. Hakkasin mõistma, mis oli ühe või teise kirjakoha taga.” Õhin, mis selle kõigega kaasnes, oli suur, võttis ta oma meenutused kokku.

Mõeldes praegusele ajale, mil oleme rahvana vabad ja saame vabalt kuulutada oma usku, on peapiiskopi sõnul põhjust küsida, kuidas on selle õhinaga praegu?  Rahvaloenduse tulemused, kus usklike ning just luterlaste arv kahaneb, Viilma sõnul väga suurest õhinast just tunnistust ei anna.  

“Täna mulle vastus anna, armastad sa mind…” viitas peapiiskop nii ordineerimise tänujumalateenistusel kõlanud laulule, mis Siimon Joonale ja igale kristlasele suunatud Jeesuse ajatut küsimust meenutab. Seejärel õnnistas ta käte pealepanemisega ustavaid vaimulikke nende edasisel teekonnal. Õnnesoove üle andes tänas peapiiskop ka vaimulike peresid ja abikaasasid. “Nende inimesteta ei ole võimalik seda tööd teha või on see oluliselt keerulisem,” märkis ta.

Vaimulikud tänasid omakorda südamlike sõnadega kirikulisi ja õpetaja Algur Kaerma vahendas oma abikaasa tähelepanekut tänujumalateenistuselt: “Täna on peaaegu kõik, nagu 40 aastat tagasi. Poisikesed on ainult natuke vanemaks saanud ja peapiiskop nooremaks muutunud.”

Missale järgnes kirikukohv pastoraadis ning minikonverents teemal „EELK täna – väljakutsed ja võimalused”. Ettekande pidas ja kuulajate rohketele küsimustele vastas peapiiskop Urmas Viilma.

Palju õnne ja õnnistust väärika tähtpäeva puhul ka e-Kiriku poolt!