„Kirik on ühiskond ja ühiskond vajab toimimiseks autoriteeti,“ tõdeb teoloog Ingmar Kurg veebiajakirjas Kolleegium ning arutleb oma artiklis põhjalikult autoriteedi, lähemalt kiriku autoriteedi olemuse üle.  

Autoriteedi vajalikkust kirikus põhjendab teoloog Ingmar Kurg selle institutsiooni ühiskondliku olemusega: kirik on jumalarahvas, kes on kutsutud oma usku tunnistama üheskoos, jagama ühist kristlikku mentaliteeti ja eluviisi. Osaduslik side inimeste vahel on kirikule nii omane, et on võimatu ette kujutada Kristusesse uskujat üksinda, ilma et ta ei kuuluks kokku teistega, tõdeb Kurg: „Indiviid leiab iseennast alles koos teistega, aga koos teistega olles peab ta paljuski ilmutama usaldust endast väljaspool toimivate regulatsioonide suhtes. Samapalju kui kirikut juhtiv autoriteet toetub temale kingitud usaldusele, aitab autoriteet indiviidil elada oma usuelu pühade osaduses.“

Kiriku autoriteedi päritolu institutsioonina (ja institutsioonile antud volitus usu avalikuks esitamiseks maailmas) ei tulene altpoolt, justkui kirikurahva tellimisel, vaid osutab kiriku rajajale Jeesusele Kristusele, selgitab autor.

Ingmar Kurg osutab ka tõsiasjale, et Jeesuse-aegne juutlik apokalüptika oli tugevasti orienteeritud maailma lõpu ootusele ja seoses sellega „püha jäägi“ alalhoidmisele, mitte maailmamisjonile, kuid aegade jooksul on jõutud arusaamani, mis kehtib ka tänapäeval. Nimelt võttis 5. sajandil püha Augustinus varasemad mõtted kokku ja näitas, kuidas kirik ise ongi see inimkonna eshatoloogiline tulevik, kes rändab ajas läbi maailma ja tõmbab maailma kaasa Jumala riiki.

Kurg selgitab, et Jeesusele toetuv autoriteet kirikus on pidev ja aktuaalne, mitte ainult ajalooline pärand: „Tänapäeval mõeldakse tõesti nii, et Kristuse kirik on Jumala eshatoloogilise eneseilmutuse ajalooliselt rajatud ja kestev kohalolu maailmas. See kirik pärineb õiguslikult ja korporaalselt ajaloolisest Jeesusest ja Tema jüngrite ringist. Lisaks sellele, et kirik on Jeesuse autoriteetne esindaja maailmas, on kirikul autoriteet sedasama Jeesuse pärimust tõlgendada ning kontekstualiseerida alatasa muutuvas maailmas.“ See arusaam kiriku autoriteedist aitab ka usklikele selgitada, et kirikuõigus ja katekismus on jumalarahvale siduvad dokumendid, ehkki kirikuõigus on muutuv ning katekismused sõnastatakse vastavalt ajastu vajadustele.

Ingmar Kurg peatus oma artiklis lisaks ka kiriku osalemisel ilmalikus õigusruumis, aga katoliku kiriku näitel ka võimupiiride küsimustel.

Veebiajakiri Kolleegium esindab katoliiklikku ilmavaadet.

Loe lisa:

ajakiri Kolleegium