Koguduse lugu: Järva-Madise
Õp Kristjan Luhamets tutvustas Pereraadio saatesarja “Koguduse lugu” seekordses osas Järva-Madise koguduse lugu.
Ambla kihelkond hõlmas esialgu kogu Järvamaa põhjaosa. Katoliku ajal eraldus sellest Järva-Madise kihelkond. Paekivist kirik ehitati siia 13. sajandi lõpus. Võimalik, et ehitust korraldas tsistertslastele kuulunud Albu mõis. Sellest ajast on säilinud kiriku müürid ja käärkamber. Pühale Matteusele pühitsetud Madise kirik on Järvamaa vanadest kirikutest kõige väiksem. Pühakoda, mis oli määratud täitma kabeli ülesannet, ei pidanudki suurem olema.
14. sajandi alguskolmandikul kaeti pikihoone kõrgete kuplitaoliste ristvõlvidega ja kiriku lõunaküljele ehitati eeskoda. Ehitustöid on juhtinud mitu erinevat meistrit ning neid arvatakse olevat pärit Ojamaalt. Järva-Madise kirik erineb Järvamaa kolmelöövilistest kodakirikutest ja sarnaneb pigem Saare- ja Läänemaa kirikutele. Selliseid konsoole ja päiskive nagu Järva-Madisel, ei leidu üheski teises Mandri-Eesti kirikus. Peaportaaliga võib sarnasusi leida üksnes Tallinna toomkirikus.
Altariruumi põhjaseinal asub hauaplaat, mis algselt oli altari ees põrandal. 1630. aastal on selle alla maetud Albu mõisnik Adam Schrapfer. Seal puhkab ta koos oma naise Annaga.
Rootsi ajal ei ole ükski Järva-Madisele asunud vaimulik siit ära läinud. Ka Vene ajal oli see valdavalt nii. Mujalt on tulnud ja siia on jäädud. Aastal 1641, kui õpetaja Benedict Lupian suri, kinkis härra Kursell kirikule praeguse kantsli. Selle valmistas Tallinna puunikerdaja Lüdert Heissmann ja Elert Thiele valmistas kantsli külgedele nelja evangelisti, Kristuse ja Moosese kujud. Umbes samast ajast pärinevad kolm barokset puitskulptuuri võidukaarel: Kristus ristil ning Johannes ja Maarja teine teiselpool risti. Algselt seisid kujud ristpalgil.
Õpetaja Isaac Schwedemann oli Järva-Peetri koguduse õpetaja poeg, Jeremias Rublach omakorda tema väimees. Kuigi Rublach oli sündinud Halle linnas Saksamaal, valdas ta suurepäraselt eesti keelt ja osales Uue Testamendi tõlketöös. Tema töölaual olid näiteks Peetruse kirjad ja Matteuse evangeelim. Vahetult enne surma arvati ta uue eestikeelse lauluraamatu üheks revideerijaks. Aastal 1680 tellis Järva-Madise kogudus praeguse altari kuulsalt Tallinna puunikerdajalt Christian Ackermannilt. Puust altar ehitati vana kivialtari ümber ja peale. Baroksel tagaseinal troonib Kristus ristiga. Mõlemal pool Kristust on ingel, kusjuures üks ingel on millegipärast kuue varbaga.
Woldemar Anton Pankov oli Pilistvere koguduse õpetaja poeg. Tema tegeles Johannese evangeeliumi tõlkimisega ja teenis Järva-Madise kogudust kogu Põhjasõja vältel ja hiljemgi veel. 1717. a. rajas Harju-Jaani pastor Wrede vaeslastekooli Albu mõisas. Pankov kurtis, et teda kui kohalikku kirikuõpetajat ei hoita kooli tegemistega kursis. Ta heitis õpetaja Wredele ette, et viimane kõike salajas hoiab. Ega ta ise parem olnud – aasta enne surma vabastati Pankov pooleks aastaks ametist, kuna ta laulatas ema kasuõe ilma konsistooriumi teadmata.
Ka õpetaja Johann Törne oli pastori poeg, peale selle veel pastori pojapoeg ja Turu piiskop Gezeliuse õe tütrepoeg. Järva-Madisel oli Törne kõigest paar aastat ja kutsuti siis Peterburi soome-rootsi kogudust teenima. Kulus veel mõni aasta ja Törne otsustas Järva-Madisele tagasi tulla. Kõik näis võimalik, kuna vahepeal ei olnud siin uut hingekarjast ametisse seatud ja Törne oli hinnatud vaimulik. Paraku suri ta enne Järva-Madisele naasmist.
Enam kui saja aasta jooksul alates õpetaja Rublachist teenis Järva-Madise kogudust järjest viis vaimulikku, kes kõik olid oma hariduse omandanud Halle ülikoolis. Halle ülikooli professor ja pietismi suurkuju August Hermann Francke oli isiklikult väga huvitatud Albu orbudekodu ja -kooli asutamisest. Tihedad sidemed Halle ülikooliga lõid Järva-Madisel soodsad tingimused vennastekoguduse liikumisele. Pietistlike vaadetega Christoph Mertzig ootas pikisilmi usulise ärkamise levikut rahva seas. 1740. aastate keskel võis ta juba vähehaaval oma palvete vilja hakata nägema.
Mertzigi väimees, õpetaja Isaac Gustav Gerth on trükis avaldanud ühe eestikeelse jutluse. See ilmus 1779. a. avaldatud jutlusekogus.
Õpetaja Ferdinand Ludwig Hörschelmann oli terava mõistusega mees. Ta avaldas vaimuliku ja pedagoogilise sisuga trükiseid ning toimetas eestikeelset kalendrit. Erinevalt oma eelkäijatest esindas ta ratsionalistlikke vaateid ega sallinud vennastekogudust. Sellegi poolest kuulus Järva-Madise köster vennastekogudusse ja pidas pühapäeviti pärast jumalateenistust köstrimajas palvetunde. 1840. aasta paiku ehitati kirikust umbes ühe kilomeetri kaugusele Albu mõisa maa peale vennastekoguduse Maraka palvemaja.
1858. aastal ehitati Järva-Madise kirikule kõrge kaaravaga neljatahuline torn. Samal ajal kogus Järvamaal kuulsust prohvet Maltsvet ehk Juhan Leinberg, kes ka Järva-Madisel järgijaid leidis. Eduard Vilde on seda teemat käsitlenud romaanis „Prohvet Maltsvet”. Umbes sel ajal viidi kirikus võidukaare ristpalgil seisnud skulptuurid kiriku kõrval asunud kabelisse.
1867. a. maalis Theodor Albert Sprengel Järva-Madise kirikule uue altarimaali, mis kujutab Kristust ristil. Uuel maalil on risti all Maarja-Magdaleena, vanal Ackermanni-aegsel maalil aga Johannes ja Maarja.
Pühakirjatülis, mis algas kahe Tartu professori väitest, et Pühakiri pole ilmutus, vaid jutustus ilmutusest, ja millele paljud kirikuõpetajad vastu vaidlesid, võttis aastal 1884 sõna ka Järva-Madise pastor Nerling, kes jäi kindlaks, et Pühakiri on siiski Jumala ilmutus.
Järva-Madise rahvale jäi Franz Johann Nerling meelde manitseva kirikuõpetajana. Selliselt on teda kujutanud ka kirjanik Anton Hansen Tammsaare. Nerlingi koostatud aritmeetika õpikuid kasutati hoolega talurahvakoolides. Järva-Madise oli Tammsaare kodukirik. Romaani „Tõde ja õigus“ esimesest köitest võib lugeda, et kirikul on olnud väga ilusa kõlaga kellad.
Mõni aasta enne Nerlingi siirdumist emerituuri, nimelt aastal 1902 ehitas Gustav Terkmann Järva-Madise kirikule oreli, millega praeguseni koguduse laulu saadetakse.
Õpetaja Arnold Wieckmann sündis Tallinna eestlaste peres, abiellus aga baltisakslasega ning pidi seetõttu 1939. aastal emigreeruma Saksamaale. Mõlemad maailmasõjad on Järva-Madisele kiriku alles jätnud. 1924. aastal valati Bochumis praegused tornikellad. Maraka palvemaja kippus 1920. aastatel lagunema, kuid ka vendade tegevus näitas hääbumise märke.
Nõukogude ajal õnnestus kogudusel pastoraati edasi kasutada, kuigi osa tuli siiski loovutada korteriks. Valla keskus viidi Järva-Madiselt Alpu, samuti kõik uusarendused. Aastatel 1945 – 1956 oli Järva-Madise köstriks Gustav Kaarli, kellest edaspidi sai kirikuõpetaja Käru ja hiljem Kunda koguduses.
1956. aastal vabanes vangilaagrist õpetaja Bernhard Talvar, kes tuli teenima Järva-Madise kogudust. 1958. a. sai kogudus loa paigutada kabelis hoitud skulptuurid võidukaare seinale. 1961. a. pandi kirikule uus katus ja kümme aastat hiljem paigaldati kirikusse elekter.
Õpetaja Harald Meri ajal püüdis Paide rajooni täitevkomitee elujõulist Järva-Madise kogudust päris kinni panna ja kirikuõpetajale hakati selleks survet avaldama. Nõukogude võimumeeste plaan ei läinud läbi. 1970. aastatel asus Harald Meri koos kogudusega hoopis uut pastoraati ehitama. Vana pastoraadi mädanenud puuosa lammutati, kiviosa jäi alles. Asemele ehitati praegune pastoraat. Harald Meri tööd jätkas Vello Salum. Kogudusele teenis ta tulu nartsissikasvatusega. Kevadeti ümbritses pastoraati valge nartsissimeri. Vello Salumi ümber koondus hulk noori, kellest mitmed said innustust kirikutööle tulemiseks. Nende hulgas olid ka Enn ja Pille Salveste, kes jätkasid Järva-Madise koguduse teenimist pärast seda, kui Vello siit lahkuma sunniti. Koguduse õpetaja Vello Salum arreteeriti 1982. aastal eraviisilise usuteadusliku loengu pärast. Ta paigutati Leningradi psühhiaatriahaiglasse. Eesti arstide abiga õnnestus ta sealt ära päästa, kuid tagasi Järva-Madisele ei lubatud tal tulla, vaid Salum teenis ülejäänud elupäevad Pilistvere kogudust.
Kui Eesti iseseisvus, renoveeris Pille Salveste sakslaste abiga pastoraadi. Nii on ka järgnevatel vaimulikel olemas olnud paik, kuhu tulla, kui on tarvis Järva-Madise rahvale kuulutada rõõmusõnumit Jeesusest Kristusest.
“Koguduse lugu” on õp Kristjan Luhametsa autorisaade, mis on Pereraadio eetris neljapäeviti kell 10.45; 17.15 ja 23.15. Saateid saab järelkuulata ka aadressil www.pereraadio.ee.
Vaata ka:
