Õp Kristjan Luhamets tutvustas Pereraadio saatesarja “Koguduse lugu” seekordses osas Saksa Lunastaja koguduse lugu.

19. sajandi viimasel veerandil asus Nõmmele arvukalt sakslasi, kes Glehni õhutusel olid siia suvilad rajanud. Sakslased olid juhtiv jõud 1908.  aastal asutatud Nõmme Heakorra Seltsis. 1909. a. ehitati Õie, Rohelise ja Valdeku tänava vahelisele alale seltsimaja. Krundi ostis selts Manfred von Glehnilt. 1913. a. hakati Nõmme Rahu kirikus ka saksakeelseid jumalateenistusi pidama. Märgatavalt kasvas sakslaste hulk linnades pärast 1919. aasta maareformi, millega maad ja mõisad baltisakslastelt ära võeti, kuid linnamajad ja suvilad jäeti alles. Lisaks saabus palju saksakeelseid põgenikke Peterburist ja mujalt Venemaalt. 

14. augustil 1922. a. asutati Nõmme Saksa Evangeelne Luterlik Kirikuühing, mis kõigepealt rajas sama aasta 31. augustil Nõmme Saksa Avaliku Algkooli. Pärast ühingu asutamist alustati uuesti saksakeelsete jumalateenistuste pidamist Nõmmel. Kokkuleppel eesti kogudusega kasutati nende kiriku ruume. Kirjalikku lepingut ei lubanud Konsistoorium koguduse ja ühingu vahel sõlmida kuna ühing ei allunud Konsistooriumile. Ühing sai küll ruume kasutada ja maksis ka tasu, kuid see sündis ilma lepinguta. Selline olukord ei rahuldanud sakslasi. 

23. mail 1927. a. registreeriti EELK Nõmme Saksa Lunastaja kogudus. Järgmisel aastal põles maha Nõmme Heakorra Seltsi maja ning selts müüs krundi Kirikuühingule. Ühing tellis arhitekt Robert Natuselt projekti nii kiriku kui pastoraadi jaoks. Esmalt ehitati põlenud seltsimaja vundamendile õpetajamaja, mis valmis 1929. aastal. Kiriku projekt sai valmis 1931. aasta detsembris ning järgmise aasta mais algas ehitus. 26. juunil 1931 asetati nurgakivi ja 3. novembril 1932 võttis komisjon ehituse vastu. Kasutusloa väljastas Nõmme linnavalitsus tingimusel, et projekt viidaks kooskõlla tegeliku ehitusega. Orelirõdu oli ehitatud ettenähtust suurem. Väikese oreli või harmooniumi asemel ostis kogudus suurema oreli ja rõdu ehitati sellele vastav. Rõdutrepp tuli sel põhjusel trepikoja asemel suunata kirikusaali. Muudatusi oli ka ventilatsioonis. 23. septembril 1933 kinnitati parandatud projekt. Puudused loeti sellega kõrvaldatuks. Ehituseks vajaminev raha tuli koguduse liikmete annetustest ning maa müügist. Nimelt jagas kirikuühing krundi kolmeks osaks, kaks osa müüs maha ja kolmanda andis üle Lunastaja kogudusele. Üks müüdud osadest tõi sisse sama palju kui terve krundi eest oli varem makstud. 

Pühapäeval, 6. novembril 1932 pühitseti Nõmme Lunastaja kirik. Saksa Lunastaja koguduse esimesene õpetaja Alexander Siegfried lahkus 1925. aastal Eestist ja teenis edaspidi saksakeelseid kogudusi Soomes. Väike kogudus ei suutnud küllalt töötasu maksa. See tegi uue kirikuõpetaja leidmise keeruliseks. 26-aastane Gotthard Hörschelmann, kes Lunastaja kogudust teenima asus, pidi samuti leidma lisateenistust kogudusetöö kõrvalt. Selleks sobis kooliõpetaja töö. Hörschelmann abiellus Hageri kirikuõpetaja Konstantin Thomsoni tütrega. Abielust sündis viis last, sh Paul Gerhard von Hörschelmann, kellest sai 1995. aastal EELK UI Pastoraalseminari esimene juhataja.  

Nõmmel elas umbes 1300 sakslast. Enamus neist lahkus Eestist 30. oktoobril 1939 aurikul “Sierra Cordabalt”. Viis päeva hiljem astus ka õpetaja Gotthard Hörschelmann koos perega Tallinnas laeva peale ja sõitis Saksamaale. Kogudus suleti, kuid Kirikuühing tegutses Saksamaal edasi. 

4. juunil 1940 anti Nõmme Lunastaja kirikuhoone kasutada Paldiski luteri kogudusele. Baaside lepingu alusel oli see linn antud punalaevastikule ning sealsed elanikud evakueeriti. Nõmmele toodi ka kogu Paldiski koguduse vara, sealhulgas kiriku kell, mis anti ajutiselt kasutada Nõmme Vabatahtlikule Tuletõrje Ühingule. Saksa okupatsiooni ajal sai Paldiski kogudus oma kiriku tagasi. Viimase jumalateenistus Nõmme Lunastaja kirikus pidasid nad 6. septembril 1942. Seejärel algas tagasi Paldiskisse kolimine.

Sõjajärgsetel aastatel rüüstati Nõmme Lunastaja kirik ja sealsed varad tassiti laiali. Nõmme Tööstuskombinaat kasutas hoonet laona. EELK soovis võtta kiriku kasutusele Usuteaduse Instituudi auditooriumina, kuid selleks ei saadud luba. 1948. aastal otsustati anda pühakoda ENSV Kunstnike Liidule ühisateljee loomiseks. Projektist ilmselt asja ei saanud, sest 1950 järgnes uus otsus: anda hoone Tallinna 30. Keskkoolile õppetöökojaks. Kolm aastat hiljem tuldi küsimuse juurde tagasi, sest kirikuhoonest ei soovinud välja kolida… Kose rajooni tarbijate kooperatiivi ladu. Kuidas see asutus end sinna sisse oli osanud smuugeldada, sellest allikad vaikivad. 1956. aastal läks kirikuhoone lõpuks kooli valdusesse ning ehitati aastatel 1957 – 1958 kapitaalselt ümber. Saalile valati raudbetoonist vahelagi ja muudeti akende kuju. Esimesele korrusele sisustati metalli- ja teisele puidutöökoda. Torni tipus olnud rist oli juba varem maha võetud. Nüüd kadus risti kujutis ka fassaadi reljeefselt kaunistuselt. Pastoraati tehti kolm korterit.

*

Uuesti moodustasid Saksa Lunastaja koguduse volgasakslased 1991. aastal. Toomas Paul pidas neile jumalateenistusi Tallinna Jaani kirikus. See väike hulgake ei võinud mõeldagi oma kirikuhoone ülalpidamisest. Paljud volgasakslased läksid 1990ndatel edasi Saksamaale. Uut hoogu sai taastatud Nõmme Saksa Lunastaja kogudus 1996. aastal, kui neid asus teenima viimase sõjaeelse kirikuõpetaja poeg Paul Gerhard Hörschelmann. Tema tulekust alates on jumalateenistusi peetud Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus, välja arvatud 1999 – 2006 kui remondi tõttu tuli sealt välja kolida ja saksa kogudus leidis endale peavarju Usuteaduse Instituudi majas. Sel ajal teenis kogudust kooliõpetajast diakon Clemens Krause. 

Nõmmele ei kavatsenud kogudus asuda, sest eriti suvel, kui Tallinna külastab palju saksakeelseid turiste, on mõistlik pidada jumalateenistusi kesklinnas. Sel põhjusel loobus kogudus ka Nõmme nimest. 7. juulil 2009 otsustas Konsistoorium nimetada EELK Nõmme Saksa Lunastaja kogudus ümber EELK Saksa Lunastaja koguduseks. Lisaks Tallinnale on Saksa kogudus korraldanud jumalateenistusi ka Tartus, Viljandis ja Haapsalus. Kogudusega liitub Eestisse õppima või tööle tulnud sakslasi. Aastal 2016 ostis Saksa kogudus endale kantselei ruumid Tallinna Kalamaja asumis. 

*

Nõmme Lunastaja kirikus oli kooli puutöökoda kuni 1994. aastani, mil see välja kolis. Saksamaal tegevust jätkanud Kirikuühing lubas Lunastaja kiriku Nõmme Rahu kogudusele kinkida tingimusel, et kirik taastatakse. Samal aastal pidas õpetaja Voldemar Ilja seal esimese jõulujumalateenistuse. 1995. aasta alguses saadi välisabi korras orel. Paraku ei jõutud seda kokkugi panna, kui vargad kirikusse sisse murdsid ja inglistinast ning vasest viled ära viisid. Metalli kokkuostust leiti need üles, kuid tükeldatult. 

Mõnda aega seisis räsitud pühakoda tühjana kuni õpetaja Ove Sanderi eestvedamisel see uuel sajandil korda tehti. Pühakoja üleandmine Nõmme Rahu kogudusele vormistati lõplikult 2003. aasta paastumaarjapäeval. Kaks aastat hiljem algasid taastamistööd. Projekti valmistas arhitekt Fredi Armand Tomps. Kirikust veeti välja praht ning lammutati vahelagi. 20. jaanuaril 2006 peeti sarikapidu ja seda vaatamata 20-kraadisele külmale. Eesti riigi, Tallinna linna ja paljude annetajate abiga jõudsid tööd lõpule 2007. aasta oktoobris. Sama aasta juulis osteti orel Saksamaal lammutatud Gronau Lunastaja kirikust. Orel on ehitatud Hollandis Van Vulpeni tehases. Nõmmele jõudis vaid üks manuaal ja mõned registrid. Saksa oreliehitaja Martin Haseborgi abiga on orelit edaspidi täiendatud.  

Kirikuhõbe saabus kingitusena Askimi sõpruskoguduselt Rootsist. Kirikutekstiilid, mis valmisid mitme asta jooksul ja mida on kõrgelt hinnatud mitmel rahvusvahelisl näitusel, saabusid Nõmmele Kuopio sõpruskoguduse kingitusena. Peapiiskop Andres Põder pühitses Nõmme Lunastaja kiriku 4. mail 2008. Sama aasta 31. augustil avati kirikus mälestustahvel Eesti Vabadussõjas langenud Balti rügemendi vabatahtlikele. 

Nõmme Rahu koguduse abikirikuna on Lunastaja kirik kasutusel nii palvuste, kiriklike talituste kui kontsertide pidamise paigana.

“Koguduse lugu” on õp Kristjan Luhametsa autorisaade, mis on Pereraadio eetris neljapäeviti kell 10.45; 17.15 ja 23.15.

Saateid saab järelkuulata ka aadressil www.pereraadio.ee.