Õp Kristjan Luhamets tutvustas Pereraadio saatesarja “Koguduse lugu” seekordses osas Saku koguduse lugu.

Saku mõis asub Keila kihelkonna idaserval. Algselt oli mõisasüda Karjamaal, praegusesse kohta toodi see 1622. aastal. Katoliku ajal oli kabel Tõdva silla juures, mis jääb juba Hageri kihelkonda. 1804. a. ehitati Tõdva külla palvemaja, mida nimetati Saku palvemajaks, kuna see asus Saku mõisa maal. Vennastekogudus hoodekandja Carl Friedrich Genge sõnul pole ta kusagil Tallinna piirkonnas näinud nii palju inimesi kokku tulemas kui siin. Lisaks puupüsti täis palvemajale peeti rahvarohkeid palvetunde ka külades. 1888. a. ehitati samasse kohta Saku-Tõdva palvemaja, mis on tänaseni alles. Pühapäeviti eelistasid sakulased minna Hageri kirikusse. 

Kui Saku õlletehas Esimese maailmasõja ajal 1917. aastal toorainepuuduse tõttu suleti, hakati selle ruumides pidama vennastekoguduse palvetunde. Üks eestvedajaid oli Julie Kuul. 1921. a. alustas õlletehas taas tööd ja võttis kõik ruumid uuesti kasutusse. Palvetundide jätkamiseks ostis vennastekogudus ära kunagise Vene sõjaväe sauna, mis seisis tühjana mõisa pargis kuusemetsa all. Hoone ehitati ümber ja pühitseti 29. oktoobril 1922. a. palvemajaks. Leseks jäänud Julie Kuul asus elama palvesaali kõrvale kambrisse. Seal mängisid lapsed palvetunni ajal palvetundi. Üks poiss võttis Piibli ja luges kirjakoha, teised langesid põlvili ja hakkasid nutma. Ühtäkki polnud see enam mäng, vaid Jumala Vaimu puudutus. Palvesaalis olid inimesed kohkunud: „Kui lapsed saavad päästetud, mis meist siis saab!?“ Ja Sakus algas ärkamine. 

Ehitusvõlgade tõttu otsustas vennastekogudus 1927. aastal palvemaja maha müüa. Julie Kuul kolis Tallinna, kuid palvemaja jäi müümata. Vastupidi: 1933. a. ostis vennastekogudus ära ka maatüki palvemaja ümber. 1940. aastate lõpus oli palvemaja ülemisel korrusel tulekahju. Katuseviilul seisnud rauast rist kukkus alla. Remondi järel kolis majja postkontor. Nõukogude võim oli otsustanud palvemaja sulgeda, kuid palvetunde peeti edasi vähemalt 1951. aastani. 1960ndate alguses oli siin ka Riikliku Töö-Hoiukassa esindus. Kuni 1985. aastani oli hoones sidekontor, siis Harju Sidesõlme 2. liinijaoskond ja alates 1990. aastast kasutas maja kooperatiiv „Jääkaru“, tegutsesid kohvik ja kauplus. 

1994. a. tagastati palvemaja vennastekogudusele, kes andis selle kasutada Hageri kogudusele. Esimesel advendil peeti Saku abikiriku esimene jumalateenistus. Kaks korda kuus pidas jumalateenistuse Hageri koguduse õpetaja Jüri Vallsalu, ülejäänud pühapäevadel usuteaduse üliõpilane ja Hageri koguduse noortejuht Tanel Ots. Vajadusel oli abiks emeriitõpetaja Paul Saar. Tanel Ots korraldas palvemaja remonte ja sisustamist. Suur töö tehti ära 1995. aastal. Appi tulid Hageri koguduse noored. Saku õlletehas toetas värviga. Välisukse ja aknad valmistas õlletehase puusepp, siseuksed Hageri kirikumees. Saksamaalt saadi pingid ja orel. Alates 3. detsembrist 1995 peeti jumalateenistusi juba palvemaja suuremas ruumis. Jeesust kujutava altaripildi tõi Tanel Ots Tõdva palvemajast. Pildi Kristusest okaskrooniga kinkis koguduse liige Amalie Kekk. Piiblisalmid seintel on Mihkel Reinupi kätetöö. Mihkel küttis abikirikut, hoidis ümbruse korras ja vaimuliku puudumisel pidas ka sõnajumalateenistusi. 

Algusest peale unistas Saku abikogudus iseseisva koguduse loomisest ja kiriku ehitamisest. Palvemaja oli väike ega pidanud hästi sooja. 1996. aasta veebruariks valminud Saku keskuse detailplaneeringu eskiisid nägid ette kiriku püstitamist uue peaväljaku äärde Tallinna maantee ja Pargi tänava nurgale või Tallinna maantee äärde jäävale künkale Nurme tn 3a. 

1998. aastal asus Tanel Ots teenima Jüri kogudust. Sügisel 2002 leidsid Saku abikirikus elupaiga Kätlin ja Bodo Barz. Kätlin oli Hageri koguduse laste- ja noortetöö juht. Pärast kuueaastast pausi algas Sakus taas pühapäevakoolitöö. Samuti alustas Kätlin Barz noorteõhtute korraldamist. Sügisel 2006 moodustasid Hageri koguduse noored Noorteklubi Esik ja hakkasid Sakus korraldama kristlikke noorteüritusi mittekristlastest noortele. Eeskuju võeti Tartus toimunud populaarsetest noorteüritustest Going UP. Kristiina Seppel ja Sirli Kaera käisid selleks Tartus Going UPi korraldajatelt nõu küsimas. Saku ürituste nimeks valiti Esik. Noorteürituste avapauguni jõuti 2007. aasta 20. jaanuari õhtul Saku huvikeskuses. Kohal oli ligi 20 inimest korraldusmeeskonnast ja umbes 70 osalejat. Kuni 2014. aasta maikuuni korraldati Sakus kokku ligi 50 Esikut. Heaks abiliseks oli Titta Hämäläinen Soome Misjoniseltsist. 2012. a. tunnustas Saku vald Esikut tänukirjaga pikaajalise vabatahtliku noortetöö ja heategude eest. 

2007 – 2011 tegutsesid Sakus soome misjonärid Jukka ja Maria Repo. Jukka kujunes Saku abikiriku nii-öelda oma kirikuõpetajaks. Noorteklubi Esik tegevus viis 2009. aasta sügisel leerikooli taaskäivitamiseni Sakus. Veelgi enam – kui varem õnnistati Saku leerilapsi Hageri kirikus, siis 4. juulil 2010 esmakordselt Saku abikirikus. Saku abikoguduse liikmeskond hakkas tasapisi kasvama. 

Hageri kogudus ja Eesti Evangeelne Vennastekogudus olid 2004. a. kokku leppinud, et Saku uus pühakoda rajatakse palvemaja krundile. Detailplaneering sai valla heakskiidu ja arhitekt Ants Rajando valmistas eelprojekti. 2007. a. kevadel kinnisvarahindade kiire kasvu ajal muutis aga vennastekogudus ootamatult meelt ja otsustas kinnistu pigem maha müüa ja tulu kasutada vennastekoguduse kuulutustöö üldistes huvides. Kirik soovitati ehitada mõnele künkale, kust see paremini silma paistaks. Palvemaja jäi müümata, kuid ka tulevase kiriku asukohana seda enam ei nähtud. Augustis 2008 palus Konsistooriumile kuuluv Kiriku Varahaldus Saku vallalt luba ehitada kirik Pähklimäe künkale. Selgus, et paar nädalat enne oli samasuguse palve esitanud Saku nelipühi kogudus. Veebruaris 2009 loobus nelipühi kogudus oma taotlusest luterlaste kasuks. 

2011. a. läksid Repod tagasi Soome ja Barzid kolisid palvemajast välja. Samal aastal liitusid kogudusega Juhan ja Tiina Talpsepp ning septembris saabusid Eestisse Magne ja Ave Mølster. Juhan hoolitses palvemaja eest ja Magnest sai 2012. a. Hageri koguduse abiõpetaja. 

Tiina Klement, kellel oli hiljutine Mustamäe koguduse rajamise kogemus, julgustas sakulasi iseseisvat kogudust asutama. Saku koguduse asutamiskoosolek peeti 2. veebruaril 2013. a. Koosolekut juhatas praost Jüri Vallsalu. Magne Mølsteri ettepanekul võeti nimeks Saku Toomase kogudus. Kuna Norra misjoniseltsi töötegijana ei pruukinud Magne siia kauaks jääda, jäeti talle abiõpetaja staatus ja Saku koguduse hooldajaõpetajaks kinnitati Jüri Vallsalu. 30. aprillil võttis Kirikukogu uue koguduse EELKsse vastu. 

Arhitekt Hannu Nokelainen valmistas 2011. aasta kevadel Saku kiriku eskiisi ja Saku vald asus riigile kuuluvat Pähklimäe maatükki munitsipaalomandisse taotlema. Vald sai Pähklimäe endale 2014. aasta aprillis ning jaanuaris 2015 andis seal 99 aastaks hoonestusõiguse kogudusele. Septembriks 2016 said Juhan Põld ja Kristiina Renter valmis kiriku projekti. Samal ajal tegeles kogudus annetuste kogumisega. Murrang tuli 2018. aastal, kui Eesti Vabariigi Valitsus maksis EELKle Tallinna Niguliste kirikust loobumise eest kompensatsiooni. Osa rahast andis Konsistoorium edasi Saku kiriku ehituseks. 

11. aprillil 2019. a. algasid ehitustööd, 18. juunil pühitseti nurgakivi, 20. septembril peeti sarikapidu ja torni tippu tõsteti rist, mille kinkis perekond Talpsepp. Katuse lõunapoolsele küljele paigutati päikeseelementidega katuseplaadid  200 m2 ulatuses koguvõimsusega 27 kW. Katuse põhjapoolne külg kaeti sarnase väljanägemisega, kuid ilma päikeseelementideta plaatidega. 

Altari, kõnepuldi ja ristimisvaagna annetas ettevõtja ja diakon Ulvar Kullerkupp. Skulptor Tauno Kangro kinkis altarile pronksristi. Altari taha seati üles tekstiilikunstnik Maasike Maasiku vaip, mis oli alates 1989. aastast rippunud Keila kirikuaia tühjalt seisnud kabelis. 

Toomapäeval, 21. detsembril 2020. a. pühitses peapiiskop Urmas Viilma Saku Toomase kiriku. Samal päeval ilmus taevasse jõulutäht ehk Jupiteri ja Saturni ühendus. Koroonakriisi tõttu tuli osavõtjate arvu tugevasti piirata ning kirikusse lubati vaid kutsutud külalisi. 

Ehitustööd jätkusid, sest kõik ruumid ei olnud veel valmis. Osa tegevust jätkus vanas palvemajas, mis anti vennastekogudusele üle alles 2022. aasta suvel. 11. aprillil 2022 jõudsid Saku kirikusse kaks pronksist tornikella Rinckeri valukojast Saksamaalt. Need pühitseti 29. septembril ja tõsteti torni 20. oktoobril. Noore koguduse põhitähelepanu on aga jätkuvalt tööl laste ja noortega. 

“Koguduse lugu” on õp Kristjan Luhametsa autorisaade, mis on Pereraadio eetris neljapäeviti kell 10.45; 17.15 ja 23.15.

Saateid saab järelkuulata ka aadressil www.pereraadio.ee.

Vaata ka:

• Koguduse koduleht saku.eelk.ee

3