“Maailmas, kus elame, peame paraku arvestama Rooma kindrali Vegetiuse tõdemusega Si vis pacem, para bellum (tõlkes „kui soovid rahu, valmistu sõjaks“), sest isegi siis, kui meil ei ole sõjakaid plaane, on need kellelgi teisel. Eestis teame seda vägagi hästi.” 

“Kui Eesti panus NATO kollektiivkaitsesse on vahel jäänud ühiskonna enamuse jaoks kaugeks, siis Venemaa agressioon Ukrainas on toonud sõja ja selle traagika meile oluliselt lähemale ning näidanud, et rahu ja vabadus ka siin Läänemere kallastel ei ole jätkuvalt iseenesestmõistetavad,” kirjutab ajalehes Eesti Kirik Kaitseväe peakaplan Ago Lilleorg, mõeldes veteranipäevale, mida tänavu juba üheteistkümnendat korda tähistatakse.

“See on päev, mil pöörame tähelepanu nendele Eesti meestele ja naistele, kes on kodust kaugel panustanud Eesti julgeolekusse rahvusvahelistel sõjalistel välisoperatsioonidel. Kokku on rahvusvahelistel sõjalistel missioonidel osalenud üle 3500 Eesti sõduri, kellest oma elu on kaotanud 13 ja vigastada on saanud üle 130 sõduri,” loetleb Lilleorg.

Kui vahel võib tavakodanikul tekkida tunne, et riigi kaitsmine on pelgalt kaitseväe ülesanne, siis paraku peab sellele mõtlema kogu ühiskond. Milline võiks aga olla kirikute ja koguduste roll ja panus Eesti riigi kaitsmisel sõjaajal? 

Ago Lilleorg ütleb, et kiriku ülesanne on olenemata rahu- ja sõjaajast inimestesse ikka sisendada usku ja lootust, mis kinnitub Jumalale. Eestpalve ja inimeste vaimulik teenimine, kannatajate, haavatute ja leinajate toetamine on tema sõnul sõjaajal eriti olulised, seda näitab ka Ukraina kogemus. “Sõja korral võimenduvad paljud eksistentsiaalsed ja igavikulised teemad, millele hakatakse vastuseid otsima. Seda nii rindel kui ka ühiskonnas,” lisab ta. 

Kuid kindlasti saab kirikute ja koguduste pakutav abi olla ka väga praktiline: alates peavarjust, abivajajatele toidu- ja riideabi jagamisest kuni hingehoidliku tegevuseni. Jagada tuleks seda kõigile, kes abi vajavad, lisas Lilleog. “Kogudustes on üksteise toetamine tavapärane praktika, seda läbi ühise Jumala teenimise ja koguduslike tegevuste kaudu. Kuid sõjaajal on oluline, et kirikud ja kogudused suudavad tuge pakkuda kõigile inimestele, ka nendele, kes igapäevaelus usku oluliseks ei pea.” 

Loe lisa:

Ago Lilleorg “Kiriku rollist sõjaajal”, Eesti Kirik 19.04.2023