EELK kodulehe järgi algab piiskop Tiit Salumäe ametlik teenistuskäik aastaga 1975, mil temast sai Haapsalu koguduse õpetaja. Vaimulik aga täpsustab, et kirikuvalitsuse teenistusse astus ta tegelikult juba paar aastat varem – usuteaduse instituudi üliõpilasena. Tänaseks on kohusetunde ja töökuse poolest legendaarsel Tiit Salumäel läbitud kõik “redelipulgad” nii kiriku erinevates vaimulikes ja ka ilmalikes ametites.

“Õde Lea jäi dekreeti. Läksin tema asemel konsistooriumisse käsundusametnikuks,” kommenteerib Tiit Salumäe enda asumist oma esimesele ametikohale kirikuvalitsuse majas, mis tookord asus Tallinna Toomkiriku kõrvalhoones. Kantseleisse tööleasumise aasta oli 1973 ja kuupäev 1. aprill. Piiskopil läheb aga tänagi silm särama, kui mõtleb sellele, milline au oli tema jaoks 22-aastase noormehena täita käsundusametniku kohustusi – vestibüülis kiriku külalisi vastu võtta.

Kirikuvalitsuse kantselei töötajana  oli Salumäe ühtlasi ka EELK Usuteaduse Instituudi kirikumuusika osakonna üliõpilane, kuhu tulevane vaimulik asus õppima juba 14-aastasena. Kirikuvalitsuse juures tööle asudes polnud oli Tiit Salumäe oma vaimulikust isa kõrval pidanud ka koguduse jutlustaja ametit Kuusalu, Leesi ja Loksa kogudustes.

Juba järgmisel aastal usaldati Salumäele raamatukogu korraldaja-juhataja töö. Sellel ametipostil töötas ta aastatel 1974-1988. Rangelt võttes kuulus raamatukogu küll kirikliku kõrgkooli juurde, kuid töökoht asus ikka kirikuvalitsuse ruumides toomkiriku naabruses. “Usukirjandus oli siis keelatud kirjandus ja raamatukogu keelatud kirjanduse raamatukogu,” märgib vaimulik. Asudes tööle Haapsallu koguduse õpetajaks tuli tal igal nädalal paar korda Tallinnasse sõita.

1988–1996 oli Tiit Salumäe konsistooriumi kirjastus- ja pressiosakonna juhataja. 1994. aastal sai peapiiskopi otsusega temast aga juba kirikuvalitsuse liige ehk assessor. Salumäe hindab, et just senine meediatöö aitas Salumäel sisse elada paljudesse kiriku jaoks olulistesse valdkondadesse, mida ta kirikuvalitsuse liikmena juhtima asus: liturgia, kunstiväärtused, kirikumuusika, infotehnoloogia ja välissuhted. 2015. aastal piiskopiks saades laienes Salumäe töövaldkondade loetelu ja vastutusala veelgi – temast sai vaimulik ülevaataja. oma kõigile kohustustele lisaks on Salumäe teeninud lähetuse korras Venemaal Ingeri kogudustes Karjalas ja Leningradi oblastis, EELK kogudust Peterburis ja asenduse korras ka kogudusi Kanadas ja USAs.

Piiskop Salumäe lisab, et oma erinevates ametites on ta läbi käinud palju erinevaid hooneid: töine teekond on kulgenud toomkiriku juurest Toompealt Magdaleena tänava keldrisse, seejärel Kiriku platsil asuva piiskopihoone hoovimajja, sealt peamaja ülakorrusele ning viimati korrus allapoole istungitesaali, kus käib koos kirikuvalitsus.

Poole sajandi jooksul kirikus töötades on vaimulik kokku puutunud paljude raskuste, vaid ka võimatute olukordadega, kuid need on usku üksnes tugevamaks muutnud. “Olen õppinud seda, et võimatuid asju ei ole,” lausub Tiit Salumäe. “Meie kirikus tegelemegi võimatute asjadega. See teadmine on mind saatnud alati.”

Praegu tegeleb peagi emerituuri siirduv piiskop oma tööjärje üleandmisega ametijärglastele ning kommenteerib, et pole paremat inimest assessor Anti Toplaanest meediatööle, nagu ka prof Randar Tasmuthist tema järel Eesti Piibliseltsi vedama. Nukraks teeb piiskoppi praegune olukord Peterburi Jaani kirikuga, mis võib nullida paljude inimeste aastatepikkuse vaeva Venemaa Eesti kogukonnakeskuse ülesehitamisel. Siingi aga tuletab Salumäe nii endale kui teistele meelde: alla ei tohi anda! 

Oma esimesel vaimulikul teenimiskohal Haapsalu koguduse õpetajana töötab piiskop Tiit Salumäe tänini.

Palju õnne tööjuubeli puhul ka e-Kiriku toimetuse poolt!