Vaimulike teine konverentsipäev 25. jaanuaril algas jumalateenistusega Tartu Jaani kirikus, kus pidas jutluse Järva-Jaani koguduse õpetaja assessor Katrin-Helena Melder.

Jakobi tänava ringauditooriumis tegi esimese ettekande peapiiskop Urmas Viilma, kes konverentsi peateemale keskendudes mõtiskles tervisest, töö ja puhkuse tasakaalust, ajaliku elu korraldusest ja sellega seonduvalt ka vaimuliku ees seisvatest dilemmadest.

Peapiiskop tõdes, et tervis tuleb jutuks ikka siis, kui see kipub käest libisema – tervisest räägime siis, kui räägime haigusest.” Ta võrdles: “Samamoodi on lunastusest rääkimisega, mida teeme patust kõneldes.”

Kurnatud inimese jaoks on tervise sünonüümiks piisav uni, tõdes peapiiskop. Ta tuletas meelde, et Jumalgi puhkas viimasel päeval oma loomistööst, pidades seda oluliseks. “Jumal õnnistas iga päeva lõppedes seda, mida ta oli loonud. Ta õnnistas ka seitsmendat päeva.”

Viilma lausus, et on täiesti päri kunagise Yorki piiskopi soovitusega vaimulikele: magage rohkem, siis jäävad paljud rumalused tegemata. Siinkohal tõdes ta, et küllap oleks väärt soovitust “hommik on õhtust targem” järgides oleks nii mõnigi, kaasa arvatud tema enda, öine tormakas e-kirigi saanud vahel teise kuju.

“On tunne, et oleme viimastel aastatel elanud ärevushäiretega ühiskonnas,” jätkas Urmas Viilma. “Ühiskondlikud ärevushäired on selgelt seotud kriisidega. On loomulik, et sõda põhjustab hirmu ja ärevust ning ka meil kirikus tuleks seda võtta adekvaatse reaktsioonina sellele, mis toimub.”

Vaimulikkonnal lasub Viilma sõnul vastutus vältida paanika õhutamist ja taotleda rahu. Viimane puudutab muu hulgas ka valimiseelseid soovitusi mõne partei poolt või vastu hääletada. Ta märkis, et “keisrile keisri osa” andmine ei muuda veel kedagi patusemaks, ja kõikidest kandidaatidest, valijatest ja valitavatest tuleb paratamatult mõelda kui patustest. Peapiiskop tsiteeris professor Randar Tasmuthi päevapoliitikast kõrgemal seisvat tõdemust: “Ainult Jumal tervendab kõik inimesed ja tagab meile vaimuliku heaolu.”

Sõjaolukord Ukrainas sunnib mõtlema ka meie kiriku valmisolekule kõikvõimalikeks kriisideks ja Viilma tõdes, et kirik peab võimalike kriiside puhkemisse väga realistlikult suhtuma. Teadvustama sedagi, et meie riigi ründamine pole võimatu. Vaimulikud on valdavalt kaitseväekohuslased ja kui riigi turvalisus on ohus, tuleb vajadusel minna eesliinile ning vaimulik teenimine jääks siis suures osas naiste õlule. Kirik peab olema rahutegija ning oma ülesannete kõrgusel igas olukorras, rõhutas peapiiskop: “Rahutegijad peame olema praeguses olukorras, aga rahutegijad peame olema ka siis, kui sõda on jõudnud üle Eesti piiri; ka siis, kui tuleb elada okupatsioonitingimustes.”

Lõpetuseks soovis Viilma rahulikku meelt ka konverentsi raames toimuvaks hääletamiseks – uue lauluraamatu koostajad ootavad mandaati ühtse jumalateenistuse korra koostamiseks.

Info jagamiseks said enne lõunapausi sõna Andrus Mõttus, kes reklaamis suvist retriidivõimalust Ruhnu saarel. Misjonikeskuse koolituste koordinaator Liisa Rossi julgustas kogudusi tellima tasuta koolitusi. Tartu Maarja koguduse õpetaja Timo Śvedko kutsus aga kaasvaimulikke õhtusele ringkäigule Tartu Maarja kirikusse. Marek Roots andis teada, et kogumik “Vaimulikud loosungid 2023” on veel saadaval, Markus Haamer kutsus osalema Põltsamaal juba 26. toimuvatele noorte talvepäevadele. Samuti pakkus ta võimalust liituda Piiblikooliga. Üles astus ka Eesti Kiriku peatoimetaja Liina Raudvassar, kes tuletas meelde, et tänavu detsembris oma 100. sünnipäeva tähistav kiriku leht jagab vastutust ilmumise jätkumise eest koguduste ja vaimulikega. Piiskop Tiit Salumäe tutvustas 2. märtsil toimuvat matusekultuuri sümpoosionit, Jaak Aus jagas infot võimalusest läbida ristitee – nüüdseks on kirikus sel sümboolsel teekonnal abiks nii gravüürid kiriku seintel kui ka brošüür, mis aitavad peatuskohtades mõtiskleda.

Ühtse jumalateenistuskorra hääletamise eel peeti konverentsi raames mõttetalguid piirkondlikes töörühmades, mille esindajad tegid eelmisel päeval räägitust kokkuvõtteid. Kõlama jäi vaimulike soov ühise korrani jõuda, kuid arvamused lahknesid selles osas, kuidas ja millist korda aluseks võttes selleni jõuda. Hääletamisel otsustatigi suure ülekaaluga (74 poolt ja 12 vastu) toetada piiskopliku nõukogu ettepanekut EELK ühtse jumalateenistuse korra koostamiseks ja avaldamiseks koostatavas lauluraamatus.

Ettekandes „Tervishoid ja vaimne tervis, mitte-teoloogi vaatepunkt“ peatus ühiskonnaliikmete vaimsel tervisel ja inimeste abistamise võimalustel psühhiaater Rein Suija, kes vaimse tervise valdkonnast kõneledes rõhutas eriti just arstide ja vaimulike koostöö vajalikkust. 

Pühalaulu kooli eestvedaja ning Eesti Muusikaakadeemia õppejõu Eerik Jõksi südameasi on aastaid olnud kirikumuusika ja eesti keele sümbioos. Kohapeal sai sellest aimu psalmide ja koraalide näitel. 

Konverentsi viimase ettekande „Vaimulike tegevus kriiside juhtijana“ tegi Annes Kalle siseministeeriumist, kes põhjalike skeemide abil illustreeris kriiside ulatust ja ajalist kestvust erinevate kriiside puhkemisel kui ka sellest väljumisel ning andis ülevaate kriisijuhtimise korraldusest.