Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas (EKOE) peaassamblee värskelt avaldatud lõpparuandes sisalduvad EKOE uued prioriteedid järgmiseks kuueks aastaks. Vastu võeti ka avaldused demokraatia, rände, vähemuste ja usulise dialoogi kohta konfliktiaegadel Lähis-Idas.

EKOE üheksaks peaassamblee lõppes mitmete uute tööideedega, mis on loetletud üldkogunemise lõpparuandes. Delegaadid määratlesid kokku 18 teemat, millega peaks 13-liikmeline nõukogu tegelema aastatel 2024-2030.

Tulevikutöötubades välja töötatud ettepanekud hõlmavad uuringuprotsesse teemadel kristlik inimesekäsitlus ja “muutuste teoloogia” ning õpetusliku dialoogi algatamist teemal “konfessionalism kirikute osaduses”. Lisaks palutakse nõukogul leida uusi viise kommunikatsiooniks ja võrgustumiseks ning keskenduda nooremale põlvkonnale usukuulutuses. Oikumeenilised dialoogid – lisaks dialoogidele baptistide, katoliiklaste ja anglikaanidega ka uute rändekirikutega Euroopas – peaksid süvenema ning kiriku ja demokraatia ning rände teemadega töö jätkuma.

Viimase kuue aasta jooksul välja töötatud dokumendid teemadel “Kristlik kõnelemine Jumalast”, “Armulaua praktika ja teoloogia”, “Kirik ja demokraatia” ning “Sugu, seksuaalsus, abielu, perekond” esitati üldkogunemisele ning need avaldatakse raamatu või ajakirjana lähikuudel. Uurimuslik dokument “Sugu, seksuaalsus, abielu ja perekond” koondab erinevaid teoloogilisi vaateid ning viimaseid bioloogia ja sotsiaalteaduste leide homoseksuaalsuse, sugulise binaarsuse ja soovahetuse teemadel, kusjuures eraldi peatükk on pühendatud seksuaalsuse tumedamale poolele – väärkohtlemisele ja seksuaalsele vägivallale. Kõnealune uurimusdokument viis selleni, et Ungari reformeeritud kirikud taandasid oma delegaadid üldkogunemisest.

Neli avaldust demokraatia, rände, usulise dialoogi ja kirikute kohta vähemustena

Peaassamblee arutas ja võttis vastu ka neli avaldust, mille täistekste saab näha lõpparuandes:

Demokraatia: Kirikud soovivad olla eeskujuks demokraatlikele osalusvormidele, kus saab pidada lugupidavaid ja konstruktiivseid arutelusid ka siis, kui alati pole üksmeelt (nt eetilistes küsimustes). Kirikud peaksid samuti olema konstruktiivsed ja kriitilised partnerid demokraatlikes ühiskondades.

Ränne: Ränne on “inimese ja ühiskondliku elu vorm”, millel on suur mõju pereelule ja kogudustele. On oluline toetada perekondi, keda ränne on lahutanud, ja olla toeks inimestele nende uutes sihtriikides. Kirikutel palutakse kaaluda topeltliikmesuse küsimust. Viimastel aastatel on EKOE toetanud projekte lastele, kelle vanemad töötavad välismaal, programmi “Euroopa orvud” kaudu. Üldkogunemine soovib, et see koostöö Gustav-Adolf-Werkiga jätkuks ja süveneks.

Usuvahelised suhted Lähis-Ida sõja taustal: EKOE kutsub liikmeskirikuid jätkama dialoogi teiste usundite esindajatega, kuna see aitab ületada teadmatust, hirmu ja eelarvamusi.

Kirikud vähemustena: EKOE soovitab, et liikmeskirikud, mis on paljudes Euroopa riikides vähemuskirikud, lepiksid oma kohtlemisega vähemustena, seisaksid vähemuste õiguste eest ja mõtleksid avameelselt oma vähemusekogemustele.

EKOE üldkogunemine

27. augustist 2. septembrini kogunesid EKOE üldkogunemisele umbes 200 delegaati, eksperti, külalist ja töötajat 69 liikmeskirikust, et kinnitada viimase kuue aasta töö tulemused ja määratleda uued töövaldkonnad. Rahvusvaheline ja mitmekeelne kohtumine toimus Sibiu (Rumeenia) luteri koguduse kirikus ning selle teema oli “Kristuse valguses – kutsutud lootusele”.

Uus 13-liikmeline nõukogu juhib EKOE tööd aastate 2024 ja 2030 üldkogunemiste vahel. Üksikasjalikku teavet uue nõukogu kohta leiab üldkogunemise lõpparuande teises lisas.

Vaata lisa:

• EKOE üldkogunemise lõpparuanne (PDF failina EKOE veebilehel)

Kaanefoto: Gemeinschaft Evangelischer Kirchen Europas (GEKE)